Eesti uudised

Kultuuriminister Lukas hakkab looma laulu- ja tantsupeo seadust. Miks seda vaja on? (2)

Johanna-Kadri Kuusk, 7. august 2020 15:01
EESTI JÄÄB: Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et laulu- ja tantsupidu on eesti rahva püsimise üks alustest.Foto: Erki Pärnaku
Kultuuriminister Tõnis Lukas sai ülesandeks luua laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu. Mida see seadus täpsemalt reguleerima hakkaks ja milleks seda üldse vaja on?

Kultuuriminister kommenteeris Õhtulehele, et Eesti ei oleks laulu- ja tantsupeota üldse selline, nagu me oleme teda harjunud ette kujutama. See on üks rahva püsimise alus. 

„Diskussioonid selle üle, kas laulu- ja tantsupeo liikumine vajaks kindlustunde loomiseks omaette seadust, on käinud ka varem. Leedul ja Lätil on olemas vastav seadus või õiguslik alus ja koos oleme esindatud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Tuleb tähele panna, et oleme selles nimekirjas just tänu pidude liikumisele, katkematule protsessile, vastutades traditsiooni järjekestvuse eest. Eelkõige vastutame muidugi oma rahva uute põlvkondade eest,“ selgitas Lukas.

Minister selgitas, et lahendamist ja selgust vajab kogu pidude taustsüsteem. „Kuidas jaotub vastutus nii üldpidude korraldamise kui ka tegevuse eest pidude vahelisel ajal? Siia kuulub valdkonna rahastamise jaotus riigi, kohalike omavalitsuste ja harrastajate endi vahel,“ sõnas ta, lisades, et liikuvate pidustuste kindluse nimel on tarvis välja selgitada kõikide osaliste kohustused.

Samuti vajavad Lukase sõnul seaduse kaitset kohad, kus traditsiooniliselt toimuvad laulu- ja tantsupeod. „Peopaigad, Tallinna lauluväljak ja Kalevi staadion, on aastatega hakanud kandma tugevat kultuurimälu, mistõttu sealsed arendused peavad igas etapis arvestama laulu- ja tantsupidude vajadustega. Peokohtade kaitse võiks tuleneda seadusest,“ selgitas ta.

Lukase sõnul käib traditsiooni hoidmine käsikäes hea ettevalmistusega koori-, tantsu- ja orkestrijuhtide igapäevase tööga. Pidustuste hea kvaliteedi tagamiseks on vajalik juhtide kõrge kvalifikatsioon ja sellele vastav sissetulek. Sellele kaasa aitamiseks hakkab riik järgmisest aastast kollektiivijuhtidele riiklikku palgatoetust maksma.

„Kultuuriministeerium lähtub seaduse väljatöötamisel õigusloome heast tavast. See tähendab, et kõigepealt peaks sündima seadusele väljatöötamiskavatsus koostöös valdkonna esindusorganisatsioonidega, probleemide defineerimine, tagasiside kogumine. Selle tööga ollakse alles algusjärgus ega ole jõutud veel kaasata väliseid partnereid ega luua väljatöötamisele ajakava ka kultuuriministeeriumi sees,“ märkis Lukas. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee