Juhtkiri

Juhtkiri | Väldime üleriigilisi piiranguid 

ohtuleht.ee, 5. august 2020, 17:12
Kui alles juuli keskpaigas nõudis Tartu meer kirjas peaministrile, et ööklubides veel kehtinud piiranguid tuleks leevendada, siis augusti alguseks oli ülikoolilinna võimude seisukoht kardinaalselt muutunud: üleriigiliselt tohiks hajutatult ööklubidesse lubada üksnes 100 inimest, avalikes kohtades tuleks taastada 2+2 reegel ja teha maskikandmine rangelt soovituslikuks.

Tõsi, nende kahe seisukoha vahele jääb Tartus kahe nn koroonakolde teke öistes meelelahutusasutustes, milles ühes on tuvastatud kolmapäevase seisuga tuvastatud 33 ja teises 16 nakatunut, mis õigustabki teistmoodi lähenemist.

Küll alahindab selline seisukoht ohtu, mis tuleneb rangete piirangute ennatlikust kehtestamisest, mida on rõhutanud valitsust nõustavasse teadusnõukokku kuuluv viroloog Irja Lutsar. Inimesed võivad piirangutest väsida veel enne, kui neid tõeliselt vaja läheb. Suund on võetud piirangute tõhustamisele piirkondade kaupa, mida on järgimas ka mitmed meie lähiriigid.

Näiteks kooli algust silmas pidades pole põhjust sulgeda Kärdla kooli, sest Tallinnas on koroonapositiivne õpilane jõudnud paar päeva koolis käia. Viimane võiks soosida ka isiklikku vastutustunnet: keegi ei peaks arvama, et koolid (või muud asutused) lähevad kellegi umbisikulise vastutustundetu käitumise tõttu niikuinii kõik kinni, vaid igaüks ise peab hoolitsema selle eest, et just nende käitumine ei ohustaks kollektiivi või kogukonda.

Mingi iva tartlastel üleriigiliste piirangute nõudmisel siiski oli: ainult Tartu peokohtade kinnipanek ajendaks pidutsejaid (kaasaarvatud võimalikke nakatunuid) kaugemale reisima. Ent pole (veel) põhjust äärmustesse laskuda: ka pidutsemist saab muuta ohutumaks, mõõtes asutustesse sisenejate kehatemperatuuri, kehtestades piirarvud, piirates alkoholimüüki kellaajaliselt jne. Hea tahte põhimõtted, mida Tartu linnavalitsus sealsete ööklubidega kokku leppis, on just selline mõistlik kompromiss.

Muidugi on asju, mida tuleb teha üleriigiliselt, et viiruse leviku tõkestamine oleks tulemuslik. Näiteks perearstide informeerimine, et patsiente tuleks koroonatestile suunata ka siis, kui nende sümptomid on vaevumärgatavad või neil pole seost ühegi haiguskoldega. Kuuldavasti pole mitte kõik arstid veel piisavalt innukad seda tegema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee