Kommentaar

Toomas Alatalu | Minu raha või panga raha? 

Toomas Alatalu, VII, VIII, X riigikogu liige, 4. august 2020, 18:57
Foto: Julia Vakina
Tipptegijad lihtsalt usaldavad teineteist ja ma ei väsi pajatamast sellest, et kui sattusin ootamatult haiglasse, istus õhtul mu voodiservale kamraad ülikooli päevilt dr. Toomas Sulling. Ta kukkus mulle piltide peal selgitama, mida kõike homme tegema hakkab. 

Katkestasin jutu, öeldes, et kuna ma tehtavat niikuinii ei jaga, siis pole mõtet selgitada, kuid tehku kõik, mida plaanib, sest ma usaldan teda kirurgina. Ehkki ta selgitas pärastki tehtut, oskan ma operatsiooni tänagi selgitada üksnes üldistada väitega, et „lõigati peaaegu nagu Jeltsinit“ ja et kolm nädalat hiljem valiti ikkagi riigikogusse. Mis sest, et oli raske rääkida ja püsti seista. 

Selle viimaseks jäänud riigikogu päevil sai minust ka pensionär. Eeskujuks oleva isikuna oli loomulik pensionisamba valimine, ent kuna põguski pilk selle toimimisele ei tekitanud usaldust, läksin üle pensionikindlustuslepingule, et raha kogumise asemel seda sealt kätte saada.

Pank hakkab pärijaks

Tunnistan ausalt, et ei süüvinud toona ette pandud paberitesse – ikkagi teine valdkond – ja meelde jäi vaid see, et mul tuli välja valida „soodustatud isik.“ Pidanuks  nagu olema loogiline, et küllap pärijad ise otsustavad järelejäänud raha üle, ent kui ikkagi taheti kellegi valimist, siis seda ka tegin. Kümneks aastaks, nagu soovitati ja sai kirja pandud ja ausalt öeldes olnuks toona nagu naljakas pikema ajaga opereerida.

Täpselt kümne aasta möödudes tuli see mulle endale meelde, sest ehkki kindlustusandja ja –võtja lepingus on kirjas, et mind infitakse kõigest olulisest, seda paraku „soodustatud isiku“ äralangemise puhul ei tehtud. Tagantjärgi lepingu teksti vaagides peaks see ikkagi kohustuslikus korras toimuma, sest iva on selles, et soodustatud isiku 10 aastat kehtiva volituse ammendumisel läheb kindlustusevõtjast järele jääv raha pangale. Ehk siis minu poolt tehtud soodustatud isiku valik sai lõpu sellega, et tegelikult tegin oma pärijaks panga.

Ei kirjutaks praegu neid ridu, kui mulle poleks nende 10 aasta jooksul tagastatud muigamapanevalt väikest summat. Leppisin sellega, sest riik oli noor ja lohutasin end mõttega, et küllap aja möödudes see summa suureneb ja kui mitte, eks siis saa „soodustatud isik“ selle kunagi kätte.

Raha ei saagi kätte

Nagu öeldud, seda enam ei sünni ja kui tuli teade, et Isamaa esitas eelnõu lubada pensionisambasse kogunuil oma raha sealt välja võtta, oli see parim uudis minu kõrvadele. Läksin kiirelt panka, et ametnikuga ühislugemise käigus veenduda, et „lepingu ülesütlemine“, - mis on kõige pikemalt ja detailsemalt kirjapandud osa lepingus, - seda tõesti lubab teha, ent... maksustamisest järelejäänud raha kantakse üle hoopis minu poolt sõlmitud uuele pensionilepingule. Ehk siis – oled vaid näiliselt oma raha omanik, sest tegelikult sa teda kätte ei saa. Olles vaba riigi kodanik!

Olen kindel, et ma pole ainuke heausklik  raha laenaja välispangale, kes nagu tuli Eestile appi. See oli teine aeg, ent samas – milleks maanduda kavalalt koostatud lepingutega riikides, kus alles õpitakse ja harjutakse panganduse nippidega ja usaldatakse appitulijat. Teil ju oli ettekujutus sellest, kuidas pakutav süsteem tööle hakkab? Oli läbi mängitud ka „soodustatud isikute“ süsteem“? Paraku teame täna sedagi, et antud panga kliendid Eestis pidid aastaid maksma suuremaid vahendustasusid, kui seda tegid nende n.ö. kodused kliendid. Rääkimata lõpuks ometi avalikuks saanud musta raha pesemise lugudest, mille mastaabid annavad kogu Eestisse tulemisele hoopis teise maigu.

Täna on Eestis tekkinud seis, kus võimul olevad parteid üritavad kodanikele tagasi anda neilt võetud õigust oma pangasääste ise kasutada. Pole ime, et sellele on vastu välispankade tegevust pikalt soosinud tänased opositsiooniparteid ja muud jõud, kes on viinud vastava seaduse saatuse otsustamise riigikohtusse. 

Olen siin esitatud teemaga pöördunud riigikogusse ja loodan, et nende ridade lugemine lubab ka riigikohtu otsustajatel teha õiglane otsus. Meil kõigil – nii pensionisamba kui ka pensionikindlustuslepingu omanikel peab olema ühesugune õigus oma panka pandud raha üle ise otsustada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee