Eesti uudised

Riigikohus arutas pensionireformi: kas seadusemuudatus on põhiseadusega vastuolus? (8)

Ohtuleht.ee, 4. august 2020, 12:50
Foto: Mari Luud
Riigikohtus algas viimaste aastate olulisem kohtuasi, kui suulisel istungil võetakse arutada vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi taotlust tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.

Suulisel istungil osaleb üheksa menetlusosalist, kelleks on president, riigikogu, õiguskantsler, justiitsminister, rahandusminister, riigikontroll, finantsinspektsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit, riigikogu rahanduskomisjoni esindaja.

Milles probleem?

Kohustusliku kogumispensioni reformi jõustumisel antakse inimestele, kes ei ole veel pensionieas, õigus nõuda kõigi kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist ja neile vastava raha väljamaksmist, samuti pensioni investeerimiskontol oleva raha väljamaksmist. Ühtlasi muutuks reformiga vabatahtlikuks II pensionisambaga liitumine. Lisaks antakse seadusemuudatusega kindlustusvõtjale õigus öelda üles enne 1. jaanuari 2021 sõlmitud pensionileping ning saada kätte raha pensionilepingu tagastusväärtuses.

Kohustusliku kogumispensioni reformi jõustumisel antakse inimestele muu hulgas võimalus pensioni investeerimiskontol oleva raha väljamaksmisek.Foto: Julia Vakina

President Kersti Kaljulaid jättis seaduse 7. veebruaril välja kuulutamata, saates selle tagasi riigikokku, kus see võeti muutmata kujul uuesti vastu 11. märtsil. President otsustas ka siis seadust mitte välja kuulutada ning pöördus riigikohtu poole taotlusega kuulutada reform põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Põhiseadus seab raami kogu me riigi ja ühiskonna toimimisele. Põhiseaduse piiridesse peavad mahtuma nii kriisimeetmed kui ka tavapärane seadusloome. Samamoodi pole olemas põhiseadusvaba tsooni valimislubaduste elluviimiseks – ka need peavad arvestama meie ühiskondliku kokkuleppe vundamendiga, meie põhiseadusega. Riigipea ülesanne on hoida seadusloome põhiseaduse vaos,“ põhjendas president Kersti Kaljulaid oma otsust, minna pensionireformiga riigikohtu märtsis.

President Kersti KaljulaidFoto: Robin Roots

„Riigikogul on meie põhiseaduse järgi väga lai voli korraldada kogu sotsiaalsfääri. Sealhulgas on parlamendil õigus muuta pensionisüsteemi neis raamides, mille oleme põhiseaduses ühiskonnana kokku leppinud. Praegu pakutud lahendus aga riivab ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega,“ sõnas riigipea.

Vabariigi president rõhutas ka, et nii ulatusliku ja kogu ühiskonda puudutava küsimuse puhul nagu see on senise pensionisüsteemi ulatuslik muutmine, on oluline küsimused selgeks vaielda kõigil võimalikel tasanditel ning lõpuks saada selgus ja kõigi poolt aktsepteeritav lahendus riigikohtust.

Presidendi kõrval on ka õiguskantsler Ülle Madise suhtunud kriitiliselt pensionireformi. Näiteks ei ole Madise sõnul põhjendatud see, miks on vaja pensionireform ellu viia tagasiulatuvalt, võimaldades seni kogutud raha (sh riigi eraldatud sotsiaalmaks) II pensionisambast välja võtta.

Õiguskantsler Ülle Madise.Foto: Robin Roots

„Seadusele tagasiulatuva jõu andmist tuleb eraldi põhjendada ning selleks on vaja kaalukamaid argumente kui soov anda kohustusliku kogumispensioniga liitunutele rohkem vabadust pensioniraha üle otsustamiseks,“ selgitas õiguskantsler tänavu jaanuaris riigikogu rahanduskomisjonile.

Pensionireform on erakonna Isamaa kõige suurem valimislubadus, mille muutmine kirjutati sisse ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul toetab erakond jätkuvalt seisukohta, mille kohaselt saaksid kõik Eesti inimesed õiguse enda raha üle ise otsustada.

Isamaa esiemes ja pensionireformi algataja Helir-Valdor Seeder.Foto: Teet Malsroos

„Senine praktika näitab, et meie pensionisüsteem vajab reformi ning seetõttu annamegi igale Eesti inimesele vabaduse ise otsustada, kas investeerida iseseisvalt, lahkuda või liituda teise pensionisambaga,“ ütles Seeder veebruaris, kui president saatis seaduse esimest korda tagasi riigikokku.

Toona tunnistas Seeder, et presidendi otsus teda ei üllatanud. „Seda võis arvata, et president sellise otsuse langetab. Ta on olnud täna kehtiva pensionisüsteemi üks autoritest ja selle veendunud toetaja.“

Riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi ütles juuni alguses Õhtulehele, et vaidluse all on neli peamist küsimust:

  • kas kohustusliku kogumispensioni reformi jõustumisel jäävad vanaduses piisava põhiseadusega nõutava abita inimesed, kes võtavad raha II sambast välja.
  • teiseks, kas ohustusliku pensionifondi osakutele enne pensioniea saabumist kehtiva käsutamise piirangu kaotamine mõjutab ebasoodsalt enne reformi jõustumist omandatud pensionifondi osakuid
  • kolmandaks, kas II sambaga liitunuid ja mitteliitunuid koheldakse pensioni kogumisel erinevalt ning kas erinev kohtlemine on põhiseadusega kooskõlas.
  • neljandaks, kas kindlustusvõtja õigus öelda üles juba sõlmitud pensionilepingud riivab põhiseadusevastaselt kindlustusandjate ettevõtlusvabadust, samuti nende kindlustusvõtjate omandit, kes soovivad pensionilepinguid jätkata
  • viiendaks, kas II sambaga liitunuid ja mitteliitunud inimesi koheldakse pensionieas pensionivara käsutamisõiguse poolest erinevalt ning kas erinevaks kohtlemiseks on põhiseadusega kooskõlas olev põhjus.

Riigikohus teeb otsuse eeldatavalt sügisel.

17:31

Eesti panga juht Müller: meie analüüs näitab, et muudatus mõjutab sissetulekuid, pensionisüsteemi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Pensionivarad on praegu küll väikesed, aga tulevikus need oluliselt kasvavad. Kui raha praegu välja võtta ja investeeringuid ei tule, siis pension on väiksem.

17:25

Õiguskantsler Madise: reformid peavad mahtuma põhiseaduse raamidesse. Vaidluses on mitu juriidilist küsimust, millel on pikk mõju järgnevatele aastatele.

17:23

Justiitsminister Aeg: Praegune seadus ei täida eesmärki. See ei loo võimalust saada täiendavaid sissetulekuid pensionieas. Tootlikus on olnud negatiivne. Lisaks on see tekitanud ebavõrdse kohtlemise erinevate vanusegruppide vahel: osadele on see on olnud kohustuslik, teistele mitte ja kolmandad said valida. Demokraatlikus riigis ei pea riik otsustama, kuidas inimene oma vara kasutab.

17:16

Rahandusminister Helme: kogu vaidlus on poliitiline, kuidas lahendada inimeste heaolu. Vaidluse iva on see, kas II sammas aitab meil tulevikus paremini hakkama saada. Seda ei ole 20 aastaga tõestatud - olukord ei ole paremaks läinud. Kui me midagi ei muuda, siis asjad ei lähe paremaks.

17:11

Riigikogu esindaja Kokk: rahanduskomisjon leidis, et seadus on põhiseaduspärane. Seadus annab vabadusi, aga lubab ka jätkata senist teed II sambas. 

17:06

Presidendi esindaja Päts: ajaga on läbi käidud vähemalt viis erinevat kohtuasja. President jääb oma seisukohtade juurde. Riik on loonud pensionisüsteemi, kus on kohustuslik osa ja täiendav. Laias laastus on sellele antud hinnang, et see maandab erinevaid riske. Süsteemi terviku olulisem osa on see, et see tagab süsteemi jätkusuutlikkuse – me ise panustama pensionitesse. Eesmärk on mitte langetada sotsiaalkaitse taset. Pensionireform võib küll suurendada osade isikute vabadusi, küsimus on aga selles, et sotsiaalkaitse alaneb pikemas perspektiivis.

17:00

On käes aeg anda lõpusõnad!

16:49

Kohus: milline on reformi mõju kindlustusseltsidele, pensionilepingutele? Millest me räägime, kui suur on riive, kui lepingud lõpetatakse?

Eesti kindlustusseltside juht Mart Jesse: Eestis on 8000 kindlustuslepingut, mis on eluaegsed. Nende lõpetamisel kindlustusseltsid ei kao. Regulatsioonide niivõrd suur muutumine mõjutab paratamatult. On viis kindlustusandjat, kellest kolm pakuvad eluaegset kindlustust. Kaks pole pidanud praegust regulatsiooni mõistlikuks. Kolmest pakkujast üks suurem kui kaks teist. Kui paljud otsustavad lepingud lõpetada, seda me ei tea.

Kindlustusleping pole hoiuleping, vaid sellega kuulitakse vahendid ja riskid. Kindlustus on reguleeritud väga tugevalt. Pensionikindlustuses on tähtis statistika ja regulatsiooni püsimine. Statistikale tuginedes teevad kindlustusandjad pakkumi. Teemaks see, et sama regulatsioon kehtib lepingu lõpuni. Kui regulatsiooni tahetakse muuta, kaovad ära lepingu pakkumise alused. Kõik muutub. On teada, et mehed elavad vähem kui naised. Kui uus regulatsioon jõustub, siis üks osa klientidest ehk mehed lahkuvad ja naised, kellele see on soodne, ostustavad jääda.“

16:27

Viimase veerandi jaoks on kohus võtnud järjekordse pausi.

15:54

Eesti pank: tõenäoline, et kui suur osa osanikke lahkub fondidest lühikese ajaga, siis see võib tekitada probleeme (rahalised-varaliselt..), pikemas ajas aga tähendab madalamat tulusust. Fondid saavad hakkama, aga küsimus on selles, mis hinnaga. Tuleb müüa nt vara, mida muidu taheti hoida, vara müüakse kehvema hinnaga.

15:32

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler: fondide raha investeeriti varadesse, mille tootlikus oligi konservatiivne ehk kasv väike. Loojad ei tahtnud riske, kus tootlikus võib olla suur.

15:25

Nüüd vaadeldakse kindlustusandjate poolt. Eesti pangalt ja finantsinspektsioonilt uuritakse, kas tuleb nn fondijooks: raha võetakse välja ja osad fondid ei suuda enam väljamakseid teha? Inspektsioon on kirjalikes vastustes kohtule öelnud, et kui lahkujaid on 50%, siis on võimalik fondidel edasi tegutseda, probleemid tulevad siis kui lahkub rohekm inimesi.

15:13

Rahandusminister toonitab juba istungil kõlanut, et II sambast lahkumine on valik, mitte kohus. Võrdne kohtlemine ei saa tähendada, et asjad tehakse võrdseks.

15:10

Keres: reformi eesmärk on anda isikutele rohkem vabadust enda varade üle - mis on nende tulevikuks parim lahendus. Praegu seda teha ei saa.

Kohus: küsimus on selles, mis tuleb 4% asemele, kui inimesed võtavad raha välja?

Keres: astutakse võrdsesse positsiooni, erisusega, et I sammas on neil tulevikus väiksem.

15:05

Istung jätkub 4% ümber.

14:37

riigikohtu esimees võttis 15minutilise pausi. Istung jätkub 14.50.

14:36

Jutt preambuli üle võtab riigikohtu esimees kokku nii, et kui tekib liiga palju inimesi, eks jäävad vanaduses hätta, hakkavad see riik kui sellist ohustama. Presidendi esindaja Päts oli hinnangu, arusaamisega nõus.

Valitsuse esindajad mitte. Helme hinnangul seob põlvkondi I sammas, mitte II, mis on isikupõhine.

14:31

Kohus võtab ette presideni viite põhiseaduse preambulile, kus on kirjas:

"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,..."

Päts: Objektiivsed kohustused ei kaalu üle subjetkiivseid õigusi. Presidendi hinnangul peaksid õiguslikud ja poliitilised lahendused olema preambuliga kooskõlas.

14:24

Kohus: kas põhiseadus kaitseb pensionisüsteemi?

Päts: praegune pensionisüsteem, eriti pikas perspetkiivis ja justnimelt kahele sambale toetuv süsteem tagab väärika toetuse vanaduses (ja süsteemi jätkusuutlikkuse - inimesed panustavad ise sellesse).

Kohus: mis on reformi eesmärgid? Soovitakse riigieelarvesse lisavahendeid?

Helme: riigi ei arvesta, et reform toob riigieelarvesse rohkem raha. Reformi eesmärk anda vabadust, tugevdada konkurentsi...

14:15

Kohus: kuidas parandatakse pensionisüsteemi sellega, et süsteemist saab raha välja võtta?

Helme: on loodud valikuvabadus. Kui soovitakse jätkata, siis ei juhtu midagi. Kui soovitakse fondiraha välja võtta ja seda ise majandama hakata, see võimalus on ka olemas. II samba raha suunata I sambasse oleks keeruline, nii tehniliselt-teostuselt kui ka vaidlustes.

14:11

Helme: 4% erastati inimestest ja nüüd tahetakse see tagasi anda. Reform suurendab konkurentsi ja annab kodanikule tema vara tagasi.

14:10

Küsimus Eesti pangale: sissetulek vanaduses väheneb või mitte (kui pensionireform läheb töösse)?

Eesti panga president Madis Müller: "Tänsel päeval II samba osatähtsus väike, oleme alles kogumisfaasis. Tänasel päeval rahavooge, makse, väljaminekuid vähem. See on ootuspärane. See ei tähenda, et I samba pension oleks praegu suurem kui II poleks. I pensionisammas indekseeritud. Paarikümne aasta perspektiivis võiks II sammas kuni paarkümmend protsenti pensionist moodustada."

14:04

Õiguskantsler: pension põhiseaduses ei kajastu. II sammast on koos I sambaga vaadatud kui sotsiaalse kaitse mehhanismina.

Vabariigi presidendi esindaja vandeadvokaat Madis Päts tõi välja, et hetkel I sambas rohkem inimesi kui II, aga tulevikus peaksid nad koosmõjul andma parima tulemuse.

13:56

Lõpuks saab sõna ka justiitsminister Raivo Aeg, kes toimetab koduses poliitkultuuris ning võtab sõna ka juba läbi käinud teemadel nagu "väärikas vanadus" jms.

"Riik on oma kohustusega hästi sammu pidanud. I pensionisammas on järjepidevalt, ka siis, kui olid majanduslikult rasked ajad. 2002-2020 kui II pensionisammas on kehtinud, on keskmine pension tõusnud viis korda. Praegu 580 eurot. II pensionisamba juures ei saa ära unustada fakti, et riik võtnud sundkorras inimeste palgast ära 2%."

13:46

Kohus: kas toimub keerutamine?! Kas vanurid väärivad siis rohkemat kui elatusmiinimum?

Keres ütleb, et vanuritel ei ole erilist staatust. Helme lisab, et jutt keerleb ümber poliitika, mitte juriidika (st jutt "kohasest elustandardist/väärikast vanadusest..".

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk: Praegu on riigil kohustus teha makse II pensionisambasse. "Oluline teada, et seda ei indekseerita kunagi. Igal järgneval aastal kasvab I pensionisammas ligi 8%, II pensionisambas ei kasva see kunagi. Kodanikul peaks olema õigus otsustada ise oma raha üle."

13:37

Kui sotsiaalne kaitse väheneb, mida see tähendab?

Õiguskantsler: riik on võtnud kohustused, mida tuleb täita - sotsiaalkaitse. On olemas eraldi kaitse vanaduse puhuks - raha penisonärile peab olema suurem kui kui elatusmiinimum. Vanuril on õigus elata häbita.

Vandeadvokaat Paul Keres: vanadusriskile ei ole erilist staatust.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et II pensionisamba skeem ei aita vanureid, kuna paljuski sinna minevast rahast ei jõua pensionärideni. 

13:29

Üks mure ümber pensionireformi on see, et selle tõttu jäävad paljud vanurid majanduslikult raskemasse olukorda. Eesti pank on välja toonud, et reform halvendab pensionisüsteemi jätkusuutlikust - lootus kogumispensionile langeb. Nüüd hakatakse seda küsimust lahkama.

13:25

Kohus küsib riigikogu usaldusküsimuse kohta, mille abil pensioniseadus võeti Toompeal vastu. Kohus tõi välja, et selline praktika võimaldab vältida mitmeid kontrolltoiminguid. Miks seda tehti? Kas see praktika on vastavuses põhiseadusega ja riigikogu kodukorraga?

Rahandusminsiter Martin Helme vastas, et pensionireform seoti usaldushääletusega, sest opositsiooni tegeles tema hinnangul "obstruktsiooniga". "Riigikogu oli teemat mitu korda arutanud. Valitsusel on selline võimalus, et obstruktsioone vältida. See on olnud ka poliitiline praktika, kooskõlas poliitilise kultuuriga," selgitas Helme.

13:16

Riigikohtu esimees Villu Kõve küsib finantsinspektsioonilt üle, kas nad on presidendiga ja õiguskantsleriga samas paadis ehk reform on põhiseadusega vastuolus. Otsepilt ei too küll inspektsiooni vastust jälgijate kõrvadeni, aga näib Kõve järelmärkusest võib oletada, et vastus oli "jah".

13:13

Pensionireformi hakatakse kohtuveskis jahvatama tükkide kaupa, vastavalt nendele tähelepanekutele, mis vabariigi president Kersti Kaljulaid on teinud.

13:10

Kohtuasja osaliste nimekiri on muljetavaldav:

Vabariigi Presidendi esindajad: vandeadvokaat Madis Päts; VPK direktor Tiit Riisalo; siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg
Riigikogu: rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, rahanduskomisjoni nõunik Kristo Varend, rahanduskomisjoni liige Andres Sutt
Õiguskantsler: Õiguskantsler Ülle Madise, ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, ettevõtluskeskkonna osakonna nõunik Kristi Lahesoo, sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja Kärt Muller
Justiitsminister: minister Raivo Aeg; vandeadvokaat Paul Keres; vandeadvokaat Artur Sanglepp   
Vabariigi Valitsus: rahandusminister Martin Helme; vandeadvokaat Paul Keres    
Eesti Pank: President Madis Müller, administratiivosakonna õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer, Kadri-Liis Raun
Riigikontroll: Riigikontrolör Janar Holm       
Finantsinspektsioon: Juhatuse esimees Kilvar Kessler   
Eesti Kindlustusseltside Liit: Juhatuse esimees Mart Jesse; vandeadvokaat Veiko Vaske

13:09

Kohtuniku sõnul on kohus kõikide osapoolte argumentidega väga põhjalikult kursis, mistõttu ei ole osalistel vaja oma suulistes sõnades ära märkida absoluutselt kõiki detaile.

13:05

Saalis on ühe laua taga näha õiguskantlseri ja tema meeskonda ning teise laua taga vabariigi valitsust, esindajatena rahandus- ja justiitsminister. Riigikogu esindajast on valitsuse kõrval riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Ülejäänud menetlusosalised jäävad kaamerapildist hetkel välja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee