Eesti uudised

Tapale ehitatakse hiigelsuur sõjaväelinnak 

Allar Viivik , 6. jaanuar 2001, 00:00
TÜHI VÄLI: “Siia saagu linn!” ütles rohkem kui sajand tagasi Nõmme rajaja von Glehn. XXI sajandi algusaastatel kerkib Tapa lähedale sõjaväelinnak. Esimeses järjekorras valmivad söökla (pildil selle alusmüür) ja kasarm. Tiina Kõrtsini
“Tapale suure sõjaväelinnaku ehitamine annab Eesti riigile suure rahalise kokkuhoiu,” kinnitab töörühma juht major Hannes Toomsalu. “Tulevikus elab seal üle tuhande ohvitseri ja ajateenija.”

Raha kokkuhoiul on major Hannes Toomsalu sõnul kolm aspekti: “Säästame infrastruktuuri väljaehitamise, infrastruktuuri amortisatsiooni ja teenindava personali raha.” Olenemata ajateenijate hulgast ühe väeosa linnakus nõuab see teatud kindlate infrastruktuuri elementide väljaehitamist. Ajateenijate arvust ühes linnakus sõltub ainult linnaku infrastruktuuri maht ja võimsus.

“Näitena võib tuua sööklad,” ütleb Toomsalu. Ühe söökla maksumus on umbes 14 miljonit krooni, millest 2 miljonit kulub sisseseadele 800 ajateenija toitlustamiseks ja 12 miljonit maksab maja ise. “Kui väe-osas on 200 ajateenijat, teeme ikkagi kulutuse 12 miljonit maksvale sööklahoonele, sisseseade peale kulub vaid umbes miljon vähem.”

Suur söökla säästab miljoneid

“Ehitades nelja söökla asemel ühe suure, hoiame kokku 38 miljonit krooni,” arvutab Toomsalu. Kinnisvara amortisatsioon aastas on umbes 5%. Seega peab kaitseministeerium nelja söökla puhul tegema jooksvat remonti teisel aastal umbes 2,6 miljoni krooni eest. Ühe suure söökla puhul on see number vaid 0,7 miljonit.

Kui iga väike söökla nõuab toitlustamispersonaliks 20 inimest, siis üks suur 24-28. “Seega hoiame toitlustamise pealt kokku ka 50 inimese palgad,” ütleb Toomsalu.

Täpselt samuti nagu söökla puhul, saab kokku hoida ka muu väljaõpet tagava ning toetava struktuuri ja infrastruktuuri pealt.

Eeskujud on teispool lahte

Tapa sõjaväelinnaku idee pärineb aastatest 1993-94. Tollal oli põhjenduseks väljaõppe standardiseerimine, täna on sellele lisandunud rahaline kokkuhoid ja õppepolügooni ligidus.

Erisugustel põhjustel on aga ehitamine tänaseni viibinud. “1994 planeeriti sinna noorte õppekeskust, et viia seal läbi ainult baasväljaõpe, ja edasi oleks noorsõdurid saadetud nn. lahingväeosadesse,” meenutab major Toomsalu. Nüüdseks on aga terve Eesti kaitsekontseptsioon muutunud. Esimesed detailplaneeringud koostas pea-

staap 1997. aastal. Siis kavatseti renoveerida Tapal juba olemas-olev vana sõjaväelinnak. Praegu püütakse ülejäänud maailmaga sarnasemaks muutuda.

Omal ajal hajutati väeosasid maksimaalselt, et vaenlane neid üheaegset hävitada ei saaks. Tänaseks on muutunud kogu Eesti kaitseväe kontseptsioon. Rahuaegsed väeosad on õppekeskused, nende ülesanne on reservüksuste ettevalmistamine. Samas ei muutu me meie kaitseasjatundjate arvates ülejäänud maailmaga ka täiesti samaseks.

Lähinaabritest on Eestile eeskujuks Soome. Väljaõppekeskustes on seal nagu ka teistes põhjamaades tavaliselt 800-1200 meest, kellele õpetatakse mitut sõjaväelist eriala. Tapa sõjaväelinnakus korraldatakse asi umbes samuti.

Mis saab vanadest väeosadest, kust sõdurid ja ohvitserid Tapale kolivad, pole esialgu veel teada.

Väeosad koonduvad õpperügemendiks

Esimeses järjekorras kolivad Tapale Tartu ja Kalevi pataljonid. Hiljem lisanduvad neile õhutõrjedivisjon Tallinnast ja suurtükiväegrupp. Uue linnaku nimeks saab Kalevi õpperügement. “Väeosadel jäävad vanad lipud alles, kuid nad korraldatakse ümber,” selgitab Peeter Tali: “Väeosad muutuvad õppekompaniideks. Kogu linnaku peaeesmärk on koolitada kaitseringkondade ja reservbrigaadide tarvis lahingtoetuse üksusi.” Sarnaselt Tapale koondatavate väeosadega toimub ümberpaigutamine ka Tallinnas. Siinsed väeosad koondatakse kahte linnakusse: Rahumäele ja Juhkentali. Viimases asuv vana sõjaväehaigla remonditakse veel tänavu kaitsejõudude peastaabi tarvis.

Sõjaväelinn juba vanast ajast

Kaitseasjatundjaid kallutasid Tapa kasuks otsustama soodus asukoht ja ajaloolised traditsioonid.

Vaekaussi kallutas Tapa kasuks ka ajalooline järjepidevus. Sõjaväeosad olid linnas juba Tsaari-Venemaa aastatel. Eesti Vabariigi algusajast paiknes linna lähedal soomusrongide divisjon. Nõukogude okupatsiooni algusest koondus Tapale hiigelgarnison alates insenerivägedest kuni viiekümnendatel rajatud lennuväljani.

Uue iseseisvuse ajal on Tapa lähedal asunud suurtükiväegrupp. Omanikuvaidluste lõppemisel kolib linnast viie kilomeetri kaugusele, Kuusalu valda Tõõrakõrve ka keskpolügoon, mille piirid on maha mõõdetud. Aasta jooksul loodab ministeerium kõik läbirääkimised maaomanikega lõpetada.

Madis Mikko sõnul maksab kogu projekt umbes 200 miljonit krooni. “Korraga seda raha riigieelarvest kätte ei saa,” arvab ta. “Ehitame jupikaupa, aasta-aastalt ja tasapisi. Aastaks 2005 peaks valmis olema.”

Tänavu on ministeeriumile riigieelarvest ehituseks ette nähtud 32,5 miljonit krooni. Selle rahaga saab linnakusse rajada 180kohalise kahekorruselise kasarmuhoone ja ühekorruselise sööklamaja. Plaanide järgi kolib suvel valmivatesse sõjaväehoonetesse Tartu üksik-jalaväepataljon.

“Meie poolt saavad majad suveks valmis,” lubab firma Merko Ehitus objektijuht Rein Pokk. “Kui raha kuhugi kinni ei jää, siis anname töödele pihta.”

Esimeste ehitiste vundamendid valmisid mullu sügisel. Kasarmuhoone esimesed paneelid tõstis kraana paika sel kesknädalal. Need on täisbetoonist. Vanasti olid kasarmuseinad kaetud kas kipsplaadiga või puiduga, meie selliseid materjale ei kasuta. “Et ükski sõdur oma automaadikabaga või kiivriga seda ei lõhuks,” naljatas kaitsejõudude peastaabi avalike suhete juht Peeter Tali. “Näete ise, kui paksud need betoonseinad on.”

Koos kasarmuga valmib ka moodne sööklahoone. Esialgu on sellest majast olemas vaid vundament, seinte monteerimist alustab Merko Ehitus veel jaanuaris.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee