Juhtkiri

Juhtkiri | E-õpe polegi tulevik? 

ohtuleht.ee, 31. juuli 2020, 17:31
Tartu koroonakolde laienemisse on võimatu ükskõikselt suhtuda: kas õnnestub viirusepuhang viimase suvekuuga taas maha suruda, on eriti närvesööv küsimus sügisel taas kooli minejatele ning muidugi ka koolilaste vanematele. Lootust on, et 1. septembril algab kooliaasta tavapäraselt.

Kuigi kevadine distantsõppekogemus võiks pigem anda kindlustunnet, et õppetööga suudetakse järje peal püsida ka uute liikumispiirangute kehtestamise korral, oli e-õpe paljudele peredele tõeline väljakutse, mida pigem ei sooviks korrata. Probleemid ulatusid seinast seina: oli kodusid, kus nappis ruumi ja kaugõppeks vajalikku tehnikat; oli peresid, kus vanemate endi kodukontoris tehtav töö kannatas koolitöödega hädas olevate laste järeleaitamisvajaduse tõttu ja vastupidi – lapsi, kelle hinded kannatasid, sest kodust eemal töötaval vanemal polnud võimalustki teda aidata. Ilmselt on küllalt palju lapsevanemaid, kes nõustuvad sotsiaaldemokraat Karin Pauluse kirjutatuga: „Ootan sügiseks kindlat lubadust – distantsõppele me enam üle ei lähe ja digiõpe pole meie uus normaalsus.“

Olgugi et sellist lubadust pole andnud terviseamet ega haridusministeerium, on nüüdseks selge, et haigusjuhtumite sagenedes pigem ei suleta kõiki Eesti koole korraga, vaid üksnes neid koole, kus on tuvastatud koroonaviirusega nakatunu. Nii võib arvata, et uus normaalsus polegi mitte e-õpe, vaid visiiriga klassi ees seisev õpetaja, üksteisest kaugemale nihutatud koolipingid ja desovahend igas klassiruumis?

Siin-seal on kõlanud ka mõte, et viiruse teise laine korral võiksid koju jääda ainult riskirühmadesse kuulujad. Kuidas see võiks välja näha haridussüsteemis, kui suur osa õpetajatest kuulub riskirühma ainuüksi vanuse tõttu, on raske ette kujutadagi. Haridustehnoloogidel on, mille üle vastu sügist järele mõelda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee