Eesti uudised

LENNUNDUS TÕUSEB TAAS: millised head märgid annavad uut lootust? 

Kert Kõiv, 31. juuli 2020, 14:15
Foto: Erki Pärnaku
Koroonakriisi ajal peatus sisuliselt kogu lennundus: töötajaid koondati ja lennukid seisid maapinnal. Nüüd on aga näha taastumise märke.

Tallinna Lennujaam teatas maikuus, et koondab juulist septembrini üle saja töötaja. Nüüd on aga lennud taastunud kiiremini, kui julgeti oodata ja loota. Lennujaama kommunikatsioonispetsialisti Jane Kallaste sõnul oli juulikuus reisijaid üle 65 000. Juunis oli neid veel vaevalt üle 25 000. Ka lendude täituvuse keskmine on praeguseks üle 50%.

Samal teemal

„Meil on hea meel tõdeda, et siiani pole ükski lennufirma teatanud, et plaaniks Tallinnast varem lennanud liinid lõplikult sulgeda. Praegu on juttu vaid ajutisest sulgemisest,“ ütles Kallaste. Ta märkis, et Wizz Air avas kevadel Tallinnast kaks uut lennuliini Ukraina linnadesse Lvivi ja Harkivi. „See on heaks märgiks, et huvi liinide avamise ja taastamise vastu on suur,“ lisas ta.

Lennunduse õppimine on jätkuvalt populaarne. Eesti Lennuakadeemia kommunikatsioonijuhi Marget Miili sõnul kandideeris õppekohtadele viimase viie aasta suurim hulk huvilisi. „Heade ja kvalifitseeritud lennundustehnikute järgi püsib endiselt tohutu nõudlus ning alles nüüd, koroonapandeemia ajal, on töökohad täitumas,“ lisas ta, ennustades lennundussektori taastudes nõudluse kasvu.

HUVILISI JAGUB: Eesti Lennuakadeemiasse kandideeris suurim hulk õpihuvilisi viimase viie aasta jooksul.Foto: Eesti Lennuakadeemia

Eesti Lennundusklastri üldjuht Kristo Reinsalu märkis: „Maailmas ei ole [teisi] riike, kus oleks 1,3 miljoni elaniku kohta olemas lennunduses rakenduslikku kõrgharidust pakkuv asutus.“ Tema sõnul on viimased kümme aastat olnud lennuakadeemia lõpetajate sissetulek kõrgeim, võrreldes teiste Eesti kõrgkoolide lõpetajatega.

Reinsalu ütles, et Eesti SKP oli 2019. aastal 28 miljardit eurot, millest lennundus andis 1,1 miljardit eurot ehk 4%. Otsene maksutulu oli sellest 392 miljonit eurot. „Juhul, kui riik ei tule appi, siis on oodata sadadesse miljonitesse küündivat maksutulude auku nii sellel kui järgnevatel aastatel. Äkki oleks mõistlik mitte jääda lootma vaid laenumiljarditele. Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua, nagu soovitas juba vanarahvas,“ rõhutas ta.

Eesti teeb koostööd teiste euroriikidega, et meil oleks tulevikus roheline ehk keskkonnasõbralik lennundus. Reinsalu märgib, et suurimat kasu saavad sellest Airbus, Safran jt suurtootjad. Ta lisas: „Lennufirmad saavad edaspidi soodustusi juhul, kui soetatakse madalama kütusekuluga, kergematest komposiitmaterjalidest tehtud loodussõbralikke lennukeid."

Reinsalu sõnul võiks ministrid teha lobitööd suurtootjate seas, et tuua mõne lennukiosa tootmine ka Eestisse. Eeskujuks toob ta Leedu, kuhu on tehaseid rajanud näiteks mitu suurt autotootjat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee