Seisukoht

Seisukoht | Kuidas me koroonast jagu saame? 

Mihkel Talivee, spordireporter, 28. juuli 2020, 18:21
Foto: Pixabay
COVID-19 pandeemia algusest on tänaseks möödas pea pool aastat, ent haigustekitaja olemus on meile endiselt küllaltki tundmatu. Jätkuvalt ripub õhus küsimärk: kuidas (või kas) me selle alistame? Sest ega ei tuleks ju kõne alla variant, et niivõrd kiirelt leviv ja ohtlik viirus, mille suhtes on positiivse proovi andnud üle 0,2 % maailma elanikest, jääb inimkonda laastama aastateks?

Vaktsiini väljatöötamisest on räägitud alates esimesest koroonasse nakatumisest, paraku pole, vähemalt paistab, sellega kuigi kaugele jõutud. Ma ei püüa siinkohal kedagi kritiseerida, kuid see tõsiasi on murettekitav. Ning isegi kui sellega hakkama saadakse, võib kasutuselevõtuni kuluda kuid.

Samas paistab, et kuigi palju pole mõtet jääda lootma karjaimmuunsuse tekkele või sellele, et viirus ise ära kaob. Kuigi aastatel 2002-2004 levinud viirushaigusest SARS õnnestus tänu karmide meetmete kasutuselevõtule jagu saada, siis tuleb meeles pidada, et toona oli levik oluliselt madalam. Tõsi, haigustekitaja ise samas oluliselt ohtlikum. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel pole leitud tõestust, et koroonasse nakatunud inimestel tekivad antikehad, seega isegi haigusest tervenenu ei saa end märksa turvalisemalt tunda. 

Praegu võib Eestis end ju küllaltki hästi tunda, sest piirangud on suuremas osas ära kaotatud ning diagnoositud nakatunuid on olnud viimastel nädalatel väga vähe, ent globaalselt on seis nädalate ja kuudega järjest täbaram: päevased surmajuhtumid on valdavalt üle 5000. Samas kehtivad meilegi teatud piirangud: mitmesse välisriiki lendamise järel tuleb kaks nädalat karantiinis olla.

Ilmselt on tõenäoline, et Eestis tõuseb ühel hetkel nakatunute arv, eriti siis, kui viirus osutub sesoonseks. Olukord on tõsine ning jään lootma, et ühel hetkel õnnestub leida lahendus, kuidas koroonast jagu saada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee