Eesti uudised

Sotsiaalala asekantsler: kulutused psüühilise häirega inimeste abistamisele peavad kahekordistuma 

Kadri Kuulpak, 27. juuli 2020, 17:14
Sotsialministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse Foto: Hannes Dreimanis
Erihoolekande töötajad võitlevad võimaluse eest teha 24tunniseid töövahetusi ja saada paremat palka. On neil lootust?

Riigiettevõtte AS Hoolekandeteenused töötajad pole rahul olukorraga, kus 24tunniseid vahetused on lubatud peaasjalikult kaugelt tööle käijatele, samuti polda rahul palkadega ja sellega, et töötajaid filmitakse, kirjutas Eesti Päevaleht 27. juulil. 

43 miljonit katab 7000 vaimupuude või psüühilise häirega inimese vajadused, tegelikkuses vajaksid riigi tuge 10 000 inimest. “Eelarve kahekordistades saaksime ka palgatingimusi parandada,” ütles Kuuse.

Sel aastal õnnestus palku tõsta 2,5 protsenti, kuid ootus turul oli 20protsendiliseks palgatõusuks ja seda polnud võimalik riigil lubada. Praegu on AS Hoolekandeteenuste töötajate töötasu alammäär 740 eurot. 

Sotsialministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul peab riik näitama hoolekandes erasektorile eeskuju. Sestap ei poolda ka tema 24tunniseid vahetusi riigile kuuluvas aktsiaseltsis Hoolekandeteenused. Foto: Hannes Dreimanis

Mis puudutab aga 24tunniste vahetuste küsimust, siis selle üle on Kuuse sõnul arutletud juba kümme aastat. “Töötajad ise on kurnatumad, kui nad peavad 24 tunni jooksul panustama,” ütles Kuuse, kelle sõnul pole häid ja töötajaid hoidvaid töötingimusi võimalik nii pikaks perioodiks luua. 

Et ülipikki vahetusi ei tehtaks madalate palkade tõttu, tuleks Kuuse sõnul leida kompromiss. “Tööajaga mängimine kvaliteedi arvelt hoolekandesüsteemi edasi ei aita,” nentis Kuuse.

Ta lisas, et tuleb vaadata ka viis-kümme aastat edasi. “Sotsiaalhoolekande pärast valutab meie süda kõige rohkem, sest personalinappus hakkab meid vananevas ühiskonnas üha enam kimbutama. Seda enam, kui riik või omavalitsus ei suuda palgaootust rahuldada või selle lähedal püsida,” rääkis Kuuse.

Ta lisas, et tööandja ja töötajate vahel võib pinget tekitada ka erihoolekandeteenuste liikumine ööpäevaringselt teenuselt kogukonnateenusele. See tähendab, et kui varem viibisid psüühikahäirega inimesed mammuthooldekodudes, siis nüüd elatakse kodustes teenusmajades, milles maksimaalselt 30 inimest. 

“Töötada suures vahetustega hooldekodus on midagi muud, kui osutada teenust kogukonnamajas ja -korteris. Töötajaskonnal on seoses ümberõppimisega viimastel aastel palju pinget peal olnud,” lisas Kuuse.

Kuna psüühikahäiretega inimeste elamistingimused on läinud paremaks, tuleb teenust saama üha enam ka neid, kes varem on üritanud pereringis hakkama saada. “Meil on vaja personali, haritud personali, ja selle leidmine on üsna keeruline,” ütles Kuuse. 

Kokkuvõttes tõdes ta, et väljakutseid on, aga midagi katastroofilist erihoolekandes ei toimu. 

Kuuse sõnul tasub olla tähelepanelik, kui paljud töötajad praegu õigupoolest rahulolematud on. Ametiühingusse kuulub 72 inimest 800st. Samuti on praegu käimas palgaläbirääkimised. Nagu Eesti Päevaleht kirjutas, soovivad ametiühingu liikmed, et nende töötasu alammäär oleks 950 eurot (teiste 740 kõrval).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee