Seisukoht

Seisukoht | Millised kutsikad tuleks keeva veega üle valada? (1)

Rainer Kerge, ajakirjanik, 24. juuli 2020, 17:35
21. juulil ilmus Delfis tarbijalugu „Nälkjad said oma äpi: millised limased olevused tuleks keeva veega üle valada, millised mitte?“. Artikkel jagas näpunäiteid aiapidajale, kes ei soovi, et illegaalne sisserändaja – lusitaania teetigu – tema maasikat näpib.

Seda lugu saab aga kasutada ka joonlauana oma loomaarmastuse mõõtmiseks: kust läheb teie tunnetuses kaitsmist vääriva elu piir? Või vähemalt sellise elu piir, mida ei või tappa keeva veega? Meenutame, et valu ei saa küll objektiivselt mõõta, aga üsna levinud arvamuse kohaselt tunnevad loomariiki kuuluvad organismid ära, kui neile haiget tehakse.

Niisiis. Võtame lausest „millised limased olevused tuleks keeva veega üle valada“ välja „limased olevused“ ja proovime, kuidas sobiks asemele „tiined kassid“, „pimedad kutsikad“, „äsjakoorunud pardipojad“, „krobedad kärnkonnad“, „sisisevad nastikud“, „sädelevad kalamaimud“, „pinisevad sääsed“, „pruunid puugipoisid“, „sültjad nälkjad“, „toekad tõugud“.

Mis tulemuseni jõudsite? Koeri ja kasse ilmselt ei või nii hukata? Sest et… nad on nagu meie – neil on selgroog, karvad ja kaks niisket silma. Mida vähem aga loom meiega sarnaneb, seda vähem tundub tema elu lugevat? Mõttekoht.

Kaks võimalikku järeldust. Esiteks: loomariiki kuuluv inimene hoiab rohkem endasarnaseid, me võime seda nimetada ka nunnufaktoriks. Teiseks: looduses käib võitlus, kes kelle ära sööb, ja oma sööki tuleb kaitsta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee