Evelin KivimaaFoto: Mari Luud
Evelin Kivimaa, veebitoimetaja 22. juuli 2020 18:41
„Welcome to Estonia“?! Rahvusvahelise vikerkaarehipide kogukonna jaoks sai see hüüdlause äsja uue variatsiooni: „Welcome to Estonian prison camp“ ehk „Tere tulemast Eesti vangilaagrisse!“ Ma olen südamest kurb, et hipidest minu kodumaal nõnda teerulliga üle sõideti.

Alguses, kui kuulsin, et rahvusvaheline vikerkaareperekond peab üleeuroopalist kuu aja pikkust kogunemist tänavu just Eestis, siis tundus see ühtaegu nii imetore kui ka uskumatu. Olin varem lugenud nende kogunemiste kohta mujal maades ning see tundus nii äge: keset loodust on koos rahumeelne rahvas, et musitseerida, mediteerida, teha joogat ja tunda ennast hästi. Kõik on tasuta ja õhinapõhine, süüa tehakse annetatud raha eest ostetud toiduainetest. Nagu rahu ja rõõmu saareke keset tänapäeva rahale orienteeritud ühiskonda, kus nutiseadmed haukavad lõviosa sellest vähesest vabast ajast, mis oravarattas siplevatele kurnatud tööorjadele veel alles on jäänud.

Ma ei olnud kunagi vikerkaarehipide kogunemistele jõudnud, aga nüüd, kui see oli toimumas siinsamas Antsla lähistel, tahtsin kindlasti sinna minna. Vähemalt paariks päevaks. Paraku rikkus Eesti riik kõik ära.

Jah, ilmselt ei olnud õhinapõhiselt tegutsevad hipid ajanud asju kõigi bürokraatiareeglite järgi. Ent nad tulid siia heauskselt ja avali südametega. Kurb on lugeda sotsiaalmeediast, kuidas eri riikidest rändavad vikerkaarehipid siiapoole, kes hääletades, kes autoga, kes üksi, kes koos beebiga. Kahjuks ei püüdnudki riik teha midagi selleks, et hipikogunemine saaks ikkagi toimuda. Selleks ei oleks ju olnud palju vaja: ulatada abikäsi, et täita koroonakriisijärgses maailmas ette kirjutatud nõudeid. Selle asemel keelas riik hipikogunemise lihtsalt ära.

Minu meelest on see jõhker ja inetu käitumine.

Kurb. Väga-väga kurb!