Eesti uudised

Keskkonnaamet ei võta jahimeeste kisa kuulda: Kõrvemaal jääb linnujaht keelatuks 

Toimetas Marvel Riik, 22. juuli 2020 17:01
Jahimeeste seltsi hinnangul pole jahikeeld otstarbekas sinikael-partidele, hanedele ja valgepõsk lagledele – nende arvukus on tõusuteel ja seega suurenevad tekitatavad kahjud.Foto: Kollaaž (Aldo Luud, Siim Lõvi / Ekspress Meedia
Uue Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu järgi on linnujaht Kõrvemaal aastaringselt keelatud. Eesti jahimeeste selts pole täieliku keelustamisega nõus. Keskkonnaamet jääb aga oma seisukoha juurde – linnujaht Kõrvemaal keelustatakse. 

„See keeld on ebaproportsionaalne, mittevajalik kaitse seisukohast ega baseeru teaduslikel uuringutel. Samuti ei ole ta seoses ega lähtu Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse põhilistest eesmärkidest,“ kirjutas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe keskkonnaministeeriumile ja -ametile juunikuus.

Lillemäe tõi juunikuu pöördumises välja, et jahikeeld pole otstarbekas sinikael-partidele, hanedele ja valgepõsk lagledele – nende arvukus on tõusuteel ja seega suurenevad tekitatavad kahjud.

„Tundub vastuoluline, et sügisjahti nendele liikidele hakatakse keelama ja samas otsitakse kevadel heidutusjahi korraldamise võimalusi [põllumaadel]. Seos läbirändavate hanede arvukuse kasvus ja põllumajanduskahjud suurenemises nähtav,“ lisas Lillemäe.

Nüüd on Kotter võtnud Lillemäe sõnad ette ja neile kirjalikult vastanud. Jahimeeste sõnadest ei lase keskkonnaameti ametnik ennast häirida.

„Kõrvemaa järved ja rabalaukad on sisemaal oluliseks rändepeatuskohaks hanelistele ja arvukuse reguleerimisele saab kaasa aidata intensiivistades hanejahti väljaspool kaitseala. Arvestades, et Kõrvemaa MKA ümbruses on selleks sobivaid alasid piisavalt, jääb linnujaht Kõrvemaa maastikukaitsealal kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt keelatuks,“ ütleb Kotter.

„Hilisõhtune või varahommikune hanejaht muudab kõigi veelinnuliikide isendite käitumist ja viib muidu elupaigana sobivate veekogude vältimiseni. Jahi eest pagedes kulutavad rändeks kogutavat energiavaru kõik haneveekogudel peatuvad veelinnud. Ööbimiseks turvalist ja rahulikku paika otsivate lindude häirimine ja ööbimispaigast peletamine ei ole rändepeatuskohana kaitse alla võetud ala puhul eetiline.“

Kotteri selgitustel lubatakse jahti kaitsealadel juhul, kui see on vajalik kaitsealal kahjustuste ära hoidmiseks või vara kaitseks. See on aga trikiga nõue, kuna Kõrvemaa rabaaladel selliseid probleeme pole.

„Soovides hanede poolt tekitatavat kahju ohjata, tuleb neid eelistatult küttida paikades, kust neid tahetakse eemale suunata, st põldudel. Sügisrändel kahjustavad haned valdavalt talikultuure ja jaht peakski toimuma nende kultuuride lähedal. Seega saab arvukuse reguleerimisele kaasa aidata intensiivistades hanejahti väljaspool kaitseala, eelkõige põllumajandusmaastikul,“ jagab Kotter jahimeestele soovitusi.

Kõigele lisaks teeb Kotter jahimeeste suunal teravat kriitikat, mis puudutab lindude arvukust. „Keskkonnaameti hinnangul ei anna jahimeeste poolt antud liikide arv õiget infot, kuna jahimehed määravad liike valesti. Näiteks ei ole hallhanede laskmine Järvamaal tõenäoline, kuna hallhaned satuvad sisemaale harva.“

2019. aastal jahimeeste poolt esitatud andmetel kütiti Järvamaal kokku 255 hane: 169 rabahane, 34 suur-laukhane, 31 hallhane, 21 valgepõsk-laglet.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee