Eesti uudised

Nakkushaiguste arst: globaliseeruvas maailmas pole põhjust arvata, et koroonaviirus jääb viimaseks epideemiaks 

Ohtuleht.ee, 15. juuli 2020, 10:32
Foto: Hannes Dreimanis
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ja Põhja Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets andsid kolmapäeval ühise pressikonverentsi, et rääkida Covid-19 leviku hetkeolukorrast Eestis ning infektsioonikontrollist haiglates.

Mari-Anne Härma sõnas, et suuremad kolded on Harjumaal ja Ida-Virumaal. Eestisse on sissetoodud neli juhtu - kaks Venemaalt, üks Rootsist ja Kasahstanist.

Samal teemal

Peadirektori kohusetäitja sõnul on Rootsis nakatunute arvu tõstnud testide kasv, aga surmade statistika on tugevas langustrendis. Ka Venemaal on haigestumine langemas, ent kui on räägitud Peterburi surmade kasvutrendist, siis praegu korrigeeritakse statistikat ja paari kuu taguseid numbreid, mille tõttu on surmade arv ka kõrgeks läinud. 

Härma sõnul on peamiseks viiruse leviku faktoriks piisknakkus ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab vajadust vältida kehakontakti kehva ventilatsiooniga ruumides. Tema sõnul Eestis küll maskide kandmist üldiselt ei soovitata, aga näomask on tõhus piisknakkuse leviku tõkestamiseks ning see antakse inimesele, kes on haigestunud.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja sõnul on riik teinud kõva tööd isikukaitsevahendite varumiseks. Tema sõnul on praeguseks tehtud plaanid, et haiglatel oleks varud ka kriisi jaoks. "Saime juba kriisi alguses aru, et valukoht võib tekkida, kui maske oli vähe. Siis hakati varakult valmistuma, et sügiseks olla valmis, mis on juba ka olemas, aga alati saab paremini," rääkis Härma. Ta lisas, et kui Eestit peaks praegu tabama teine laine, saab riik sellele olemasolevate isikukaitsevahenditega vastu minna. 

Mait Altmetsa sõnul tegeleb infektsioonikontroll haiglate ohutu töökeskkonna tagamisega ning seda standardsete meetoditega nagu näiteks hügieen ja personali koolitamine. Altmets sedastas, et Eestis on vastav üksus alates 2000. aastate algusest olemas ning keskmine haiglusnakkuste arv, mis on umbes neli protsenti, on alla Euroopa keskmise.

"Arusaadavalt ei ole meie haiglad mõeldud suurte hulga infektsioonipatsientide võtmiseks ning infrastruktuur on vananenud. Probleeme oli ka isikukaitsevahendite kättesaadavusega, mida on vaja juurde nagu ka palateid," sõnas spetsialist. Altmets ka sõnas, et suuremat tähelepanu pöörata väiksemate haiglate infektsioonikontrollidele ja hooldusasutustele.

Ta ka hoiatas, et globaliseeruvas maailmas pole põhjust eeldada, et see jääb viimaseks epideemiaks. 

Alates tänasest, 15. juulist, kehtivad üritustele ka varasemast märksa leebemad piirangud. Teisipäevast tohib siseruumides toimuvatel  üritustel ja võistlustel osaleda kuni 1500 ja õues kuni 2000 inimesel. Siseruumides toimuvatel üritustel tuleb siiski jälgida ka 50% ruumi täituvuse nõuet, lisaks tuleb järgida ka inimeste hajutamise nõudeid nii kogu ürituse alal kui ka selle sisse- ja väljapääsude juures.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee