Eesti uudised

Nii mitugi küsimust on veel õhus: kes peab maksma testide eest? Kuidas jälgida isoleerituid?

KOROONAREEGLID: Eestisse saabuvaid välistudengeid ootavad ees viirusetestid ja vajadusel eneseisolatsioon 

Asso Ladva, 10. juuli 2020 20:15
REEGLID LEPITI KOKKU: Eestisse saabuvatele välistudengitele tehakse esimesel võimalusel koroonaviiruse test, paari nädala pärast kordustest. Suurema koroonaviiruse levikuga maadest tulijad peavad jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.Foto: Erki Pärnaku
Kuidas võiks välja näha sügiseks Eestisse saabuvate välistudengite vastuvõtmine? „Üliõpilase ja ülikooli vahel saaks vastutuse jaotada suhteliselt mõistlikult – ülikool korraldab näiteks koha ühiselamusse ning ütleb, kus ja millal saab koroonatesti teha, aga nende eest tasub üliõpilane,“ kirjeldab Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Üldistes reeglites leppisid ülikoolid ja haridusministeerium reedel kokku, et Eestisse saabuvatele tudengitele tehakse esimesel võimalusel koroonaviiruse test, paari nädala pärast kordustest ning suurema koroonaviiruse levikuga maadest saabujad peavad olema kaks nädalat eneseisolatsioonis. Vastamata küsimusi on ülikoolide jaoks siiski veel palju: kes maksab testide eest, kes kontrollib eneseisolatsioonist kinnipidamist, kuidas testida ja kontrollida pereliikmeid, kes võivad tudengitega kaasa tulla.

Ühtsed reeglid

Samal teemal

„Peamine on kindlad reeglid, mida tuleb Eestisse saabudes täita,“ rõhutab haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher. „Ülikoolidel on selles mõttes tuli takus, et nad tahavad vastuvõtukirjad välja saata.“

Nii Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk kui ka TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll sõnasid korduvalt, et Eesti rahva tervis on kõige olulisem ja ükski ülikool ei soovi olla koroonaviiruse teise laine vallandaja – kehtestatud reeglid on vajalikud, kuid nüüd tuleb kokku leppida nende mõistlikus korralduses.

Varsti on juuli keskpaik ning arvestades eneseisolatsiooninõuet, peaksid Eestisse õppima tulevad tudengid saabuma aegsasti. Kuid enne tuleb reeglitest teavitada nii värskeid kui ka stuudiumi jätkama saabuvaid tudengeid. Vaher lubas koos terviseameti ja siseministeeriumi kolleegidega teha kõik, et selgete reegliteni jõutaks päevade, mitte nädalatega.

„Välistudengid jälgivad uudiseid. Valitsuse otsus jõudis nendeni juba esmaspäeval ning järgmisel päeval hakkasid nad küsimusi esitama,“ ütleb Valk.

Volli sõnul öeldi juba välja mõte loobuda kolmandatest riikidest saabuvatest tudengitest, sest ingliskeelsetel õppekavadel tuleb kriitiline mass õppijaid kokku juba Euroopa Liidu ning Eesti noortest, kuid nii karmi otsust veel tehtud ei ole. „Samas võivad mitmed Eesti tudengid pettuda, sest nad kandideerisid ingliskeelsele õppekavale just rahvusvahelise õpiseltskonna pärast,“ ütleb Voll.  

Testitakse kaks korda

„Tartu ülikool on juba vastuvõtukirjad laiali saatnud, meil enam taganemisteed ei ole,“ ütleb Valk. Ta toob esile majandusliku põhjuse, miks ülikoolid pole nõus koroonatestide eest maksma. „Üks test maksab umbes 80 eurot, siis ühe tudengi kohta teeb see [koos kordustestiga] vähemalt 150 eurot. Meile peaks tulema 500 välistudengit, kokku maksaks nende testimine 750 000 eurot,“ 

„TalTechi ootenimekirjas on 317 välistudengit,“ räägib Voll. „Testide peale kuluks selline summa, et seaduse järgi tuleks vist rahvusvaheline hange välja kuulutada.“

Voll lisab siia veel tudengite pereliikmed, keda samamoodi tuleks testida. Kes maksab nende testide eest ja kes vastutab, et nad üldse testi teeksid? Nii Valk kui ka Voll tõdevad, et bakalaureuse- ja magistriõppurite seas on pereinimesi üksikuid, aga see küsimus tuleb ikkagi läbi mõelda.

Valk toob välja veel teisegi aspekti, miks ülikoolid ei nõustu Eestisse saabuvate välistudengite teste kinni maksma: „Testitulemused tehakse teatavaks ainult testitavale, neid ei edastata ülikoolile ega tööandjale. Need on delikaatsed terviseandmed.“

KUIDAS KONTROLLIDA? TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll sõnab, et ülikoolidel ei ole jaksu ega ka õigust kontrollida, kuidas välistudengid eneseisolatsioonist kinni peavad.Foto: TalTech

Karantiin või eneseisolatsioon?

Iga inimese täieliku isoleerimise ehk karantiini panekuga jääksid suuremad ülikoolid hätta, eneseisolatsiooni võimalust suudetaks ühiselamute baasil siiski pakkuda. Juba on mõeldud isegi mõne hotelli broneerimisele, kuid selle hind läheks ebamõistlikuks, olgu maksjaks siis ülikool või tudengid.

„Meie puhul räägime umbes paarikümnest tudengist ja karantiini või eneseisolatsiooni võimaluse saame tagada oma ühiselamute baasil,“ ütleb Eesti maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. „Kui jutt on eneseisolatsioonist, siis saab isik käia ise toidupoes ning lisakulusid ülikoolile ei kaasne. Kui on võimalik üliõpilased grupeerida ja eneseisolatsioonis viibijad kokku koondada, ei kaasne ka kulu tühjalt seisvate ruumide pealt. Kui jutt on karantiinist ja isik ei tohi kellegi teisega kokku puutuda, kaasnevad kulud nii lisaruumile kui ka toitlustusele.“

„Me ei suudaks kuidagi sellist inimeste hulka hallata – üle 300 vastuvõetud välistudengi ja veel paarsada õpinguid jätkavat tudengit,“ kirjeldab Voll TalTechi välistudengite hulka, kes vajaksid eneseisolatsiooni. „Jälgida nende kõikide reeglitest kinnipidamist – selleks ei ole meil võimekust ega ka õigust.“

„Ülikoolil ei ole õigust kedagi käskida ega keelata,“ sõnab Valk. „Me saame neid ainult teavitada eneseisolatsiooni reeglitest. Nendest kinnipidamine on iga tudengi enda vastutus. Õnneks enamik õpingute jätkajatest jäidki suveks Eestisse, nendega on sellevõrra lihtsam.“

Vaheri sõnul on ülikoolidele parim variant tutvustada välistudengitele kehtestatud reegleid ning teha seda allkirja vastu. Midagi paremat esialgu välja pakkuda pole, sest ülikoolid ei saa võtta endale politsei ülesandeid.

REEGLID ON VAJALIKUD: Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk peab saabuvatele välistudengitele kehtestatud koroonareegleid mõistlikeks, aga nende rakendamist tuleb veel häälestada.Foto: Jassu Hertsmann

Alguses e-õpe

Valk ütleb, et Tartu ülikool pakub ingliskeelsetel õppekavadel esmakursuslastele vähemalt kahe kuu jooksul võimalust e-õppeks: „Võimalik, et see pikeneb semestri lõpuni.“

Vaheri teada on ka neid õppeasutusi, mis esmakursuslasi esimesel semestril kokku ei võtagi ning kogu õppetöö käibki distantsilt.

„Suurematest loengutest, kus kuulajaid üle saja, tehakse veebiülekanded,“ jätkab Valk. „See ei ole mõeldud ainult välistudengitele, ka meie oma tudengid võivad kuskilt viiruse üles korjata. Nii ei pea haigena või eneseisolatsioonis olles tingimata ennast loengule vedama.“

Ühegi ülikooli esindaja ei välistanud seda, et päris karmide koroonareeglite pärast jätab nii mõnigi Eesti ülikooli vastuvõetud tudeng tulemata. Samamoodi ei välista keegi võimalust, et septembris on Eestis hoopis teine olukord kui praegu ning kõikidele kehtivad palju karmimad liikumis- ja reisireeglid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee