Galeriid

GALERII | Edward von Lõngus avas Viimsepäeva katedraali väravad: „Raha lõi selle maailma, raha selle ka hävitab.“ 

Terttu Jazepov, 2. juuli 2020, 15:34
Edward von Lõngus avas inimestele Viimsepäeva katedraali väravadFoto: Rauno Vahtre
Salapärane tänavakunstnik Edward von Lõngus avas uksed oma hiiglaslikku Viimsepäeva katedraali, kus külastajatele avanevad joviaalselt väravad maailma lõppu. Inimesed viiakse reisile nüüdisaegsesse surmatööstusesse, kus inimkond pidutseb pillamisest joobununa maailmalõpu poole.

Edward von Lõngus selgitab, et Viimsepäeva katedraal on pühendatud maailma ainsale universaalsele religioonile, mis ühendab kõiki maid ja rahvaid olenemata nende kultuuritaustast, nahavärvist ning võimukuvandist. „Ainus kokkuleppeline imaginaarväärtus, millest meil kõigil on ühine arusaam, on raha. Rahajumalat kummardavad kõik, rahatäht on usuühik, mille väge tunnistavad kõik, aga ainult usk annab sellele tõelise väärtuse, kupüürile tagatise. Usuta on see tühipaljas paberilipakas. Aga meie usk paberilipikusse ja selle väärtusesse on nii vankumatu, et oleme valmis selle järele minema kas või maailmalõppu. Raha lõi selle maailma, raha selle ka hävitab,“ seletab ta.

Samal teemal

Lõnguse „Surmatantsu“ motiivide karakterid on üürikeseks ellu äratatud ka Musta Kasti etenduses „Sada sekundit südaööni“, mida on samuti võimalik Viimsepäeva katedraalis vaadata.

„„Surmatants võtab kokku näituse iseloomu – me muudkui tarbime ja kõik saavad rahast ühtmoodi aru. Kuid kui me poleks omavahel kokku leppinud, et raha on midagi väärt, oleks see tegelikult lihtsalt paberilipik,“ selgitab näituse pressiesindaja Helen Unt.

„Oleme raha kummardamisega nii üle piiri läinud, et võtame kõik metsad maha ja tarbime kogu maailma ära. Me paneme kogu aeg hoogu juurde ja teeme seda kõike nii kiiresti, et ei saa lõpuks arugi, et maailm saab lihtsalt otsa,“ räägib Unt teose taustast.

Näituse jaoks lõi Lõngus oma versiooni ka Michelangelo maalist „Viimne kohtupäev“, mille tegemiseks kulus tonn terast. „Kõik pürgivad raha poole, aga kellelgi ei õnnestu see eriti hästi,“ ütleb Helen.

Viimsepäeva katedraalis näeb nii Lõnguse tuntuid kui ka täiesti uusi ja spetsiaalselt näituse jaoks valminud teoseid. Seinale on paigutatud ka kell, mis loeb sekundeid maailmalõpuni. Näitust on võimalik külastada iseseisvalt või ühineda ristiretkega Lõnguse koguduse esindaja juhendamisel. Ekskursioonidel tekib maailmalõpu kellale aga üks kindel number, millele helistades hakkab raha sadama. „Lõngus ei taha raha, tema tahab, et kõik see pärast kaasa võetaks. Ta tahab rääkida läbi oma kunsti ja tema isik ei ole seejuures oluline,“ jutustab Unt.

Näituse avamisel andis ka valju kirikukontserdi Winny Puhh, mille liikmed kandsid ühtse vormina Kappa dresse.

Edward von Lõnguse „Surmatantsu“ saab näha vähendatud kujul, 12meetrisena, ka Solarise keskuse disainitänaval. Samuti asub seal unikaalne rahaautomaat, kust iga soovija saab oma käega kunstniku loodud kupüüri välja tõmmata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee