Maailm

Venelased toetasid ülekaalukalt reforme, mis võimaldavad Putinil kauem võimul püsida 

Toimetas Aare Kartau, Greete Kõrvits, 2. juuli 2020, 09:11
Vene põhiseadust reformiti.Foto: Zuma Press/Scanpix
Esialgsed tulemused näitavad, et venelased toetasid ülekaalukalt põhiseaduse reforme, mis võivad Putinit 2036. aastani võimul hoida, teatab BBC.

Vene valimiskomisjoni teatel on loetud peaaegu kõik hääled. Selgus, et konstitutsiooniparandust ja seega ka Putini pikemat võimalikku ametiaega riigi eesotsas toetab ülekaalukas enamus ehk umbes 78% hääletajatest. Kui Putin oleks seni võinud valitseda praeguse ametiaja lõpuni ehk 2024. aastani, siis nüüd on tal võimalus kandideerida veel kaheks kuueaastaseks ametiajaks.

Samal teemal

Opositsioonitegelased taunisid hääletust, öeldes, et Putin soovib jääda elu lõpuni presidendiks. Seitse päeva kestnud hääletust ei kontrollitud sõltumatute organite poolt ning uue põhiseaduse paberkujul väljaanded ilmusid nädala jooksul raamatukauplustesse.

Kremli kriitik Aleksei Navalnõi kirjeldas hääletustulemusi kui „suurt valet“, mis ei väljenda rahva tegelikku arvamust. Ehkki Venemaa siseministri sõnul ei täheldatud mingeid rikkumisi, mis võiksid tulemust mõjutada, teatas sõltumatu jälgija Golos, et neil on infot rohkem kui 2000 võimaliku rikkumise kohta. Moskvas ja Peterburis korraldati ka mitmesaja inimesega meeleavaldusi.

Esialgsed tulemused tehti teatavaks enne Kaliningradi lääneosas asuva viimase valimisjaoskonna sulgemist. Hääletus algas Venemaal eelmisel nädalal ja valimiskomisjoni hinnangul oli valimisaktiivsus enam kui 64%. 

Vene füüsik: valimistulemusi võltsiti

Vene füüsik Sergei Špilkin uuris häälte statistilist jagunemist ning leidis veidraid iseärasusi. Tema arvates on 22,4 miljonit häält kahtlased, mis vihjab valimistulemuste võltsimisele. Špilkin on ka varasemalt Vene valimisi analüüsinud. 2018. aasta presidendivalimistel tuvastas füüsik umbes 10 miljonit kahtlast häält. 

Kogu Venemaa peale kasutati 78 561 valimisjaoskonda ja oma hääle andis 88,1 miljonit valijat. Špilkini graafikus näitab roosa triibuline ala võimalikke n-ö fabritseeritud „lisahääli“. Ehkki ametlikuks valimisaktiivsuseks kinnitati 78,36%, siis füüsiku arvates oli see 67,06%. 

„See näeb pettuse moodi välja,“ kommenteeris Špilkin seekordset hääletust sotsiaalmeedias. Vaadates hääletamisel osalenud moskvalaste arvu ning seda, kui paljud olid oma elukohajärgsest valimisjaoskonnast välja kirjutatud (või sisse kirjutatud), leidis ta: „Kui neid nimekirju uskuda, toimub Moskvas kõigi aegade suurim kolimine.“ New York Times kirjutab ühest Moskva perekonnast, kes sai valima minnes oma üllatuseks teada, et on teises jaoskonnas oma hääled juba andnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee