Mullu ei nõustunud Türgi president Recep Tayyip Erdogan heaks kiitma Baltimaade ja Poola kaitseplaani. Nüüd jõuti kokkuleppele.Foto: AP/Scanpix
Toimetas Aare Kartau 1. juuli 2020 13:36
Teisipäeval kiitis NATO heaks uue kaitseplaani Poolas ja Baltimaades. Liitlased jõudsid kompromissile Türgiga, kes oli sellele varem veto pannud, kirjutab Daily Sabah.

Tehing tähistas suurt läbimurret pärast kuudepikkuseid kõnelusi. Türgi nõudis rohkem tuge võitluses kurdi rahukaitseüksuste (YPG) ja Kurdistani töölispartei (PKK) vastu. Türgi soovis, et NATO kuulutaks ka kurdide YPG terroristlikuks organisatsiooniks, ent organisatsioon jättis selle soovi täitmata. Sellele vaatamata soostus Türgi uut kaitseplaani toetama.

NATO juhid nõustusid uue kaitseplaani kavaga detsembris toimunud tippkohtumisel, ent Ankara seisis praeguseni sellele vastu. NATO kaitsekavad on salastatud, ent Leedu ametnikud on korduvalt maininud, et soovivad kriisiolukorras tugevamat õhutõrjet ja liitlasvägede kiiremat lähetamist.

NATO diplomaatiline allikas Brüsselis ja Leedu välisminister Linas Linkevicius ütlesid AFP-le, et plaanid kiideti heaks. Siiski ei soostutud täpsemaid üksikasju avaldama. „Küsimus on lahendatud ja plaanid kinnitatakse,“ mainis Linkevicius. „Türgi käitus konstruktiivselt, kaitstes tugevalt oma huve, nagu alati, ja tema tegevus polnud kunagi suunatud Balti riikide vastu. Me ei tohi seda dramatiseerida, sest tulemus on positiivne ja me tervitame seda,“ sõnas Leedu välisminister. 

Ka Eesti kaitseminister Jüri Luik rääkis ERRile, et poliitiline arutelu on jõudnud õnneliku lõpuni. „Tõepoolest nende rakendamise puhul tekkisid vaidlused, mis ei puuduta üldse Balti riike, ega Poolat, vaid pigem olukorda Lähis-Idas. Ma ise tol ajal, kui mult küsiti, ütlesin, et anname diplomaatiale mõned nädalad aega ja tõepoolest – praegu on kõik NATO liikmesriigid, kaasa arvatud Türgi, andnud nende plaanide käivitamiseks nõusoleku,“ märkis Luik, kes rõõmustas, et  raskused said viimaks lahendatud.