Repliik

Riina Solman | Minnalaskmine elukorralduses ei anna head tulemust 

Riina Solman, rahvastikuminister, Isamaa, 1. juuli 2020 17:41
Foto: Robin Roots
Hiljuti riigikogus arutatud inimarengu aruanne kannab pealkirja „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“. Aruandest selgub, et Eesti on inimarengu poolest maailma riikide hulgas 30. kohal ja heaolu kasv on enne pandeemiat olnud lausa märkimisväärne, kuid riigisiseselt on erinevused suured. Linnakeskkonnas elab Eestis ca 920 000 inimest ehk 69% elanikest, neist omakorda Suur-Tallinnas umbes 550 000 ehk 40%. Suur-Tallinn neelab alla inimesed, majanduse ja teenused, mis tingib ülejäänud Eesti taandarengut ning tasakaalutust riikluses, halduses, majanduses ja elukvaliteedis.

Aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et kahanemas on kõik Eesti maakonnad peale Harjumaa. “Aastatel 2000-2018 lisandus Harjumaale 10% rahvastikku, samal ajal kui Tartumaa rahvastik vähenes 4%, teistes maakondades jäi elanikke vähemaks kümnendiku kuni veerandi võrra. Tallinna eeslinnaasumis elavad noored lastega pered, maa-alevikus üle viiekümnesed.”

Arvestades ka järjest enam levinud kaugtöö võimalusi, ei saa maal elamist kuidagi maha kanda ja 80% linnastumine ei pruugi enam olla tõenäoline. Samas saab maal elamise soodustamisega maa asustust veelgi paremini säilitada. Eesti väike territoorium on siin plussiks, sest autoga pere jaoks on linnaelu ja maaelu lahutav vahemaa lühike.

Nii mõnigi koroonaviiruse eest maakodudesse pagenud pere avastas, et seal on turvalisem ja mõnusam elada, eriti lastel, ja et ka teisest maakonnast võib jõuda autoga või rongiga (pea)linna tööle või poodlema ning meelt lahutama sama ajaga, aga tunduvalt väiksema närvikuluga, kui tipptunnil Õismäelt Tallinna kesklinna.

Aruanne on kirjutatud enne pandeemiat ja kujundades seisukohti ja poliitikat, tuleks selles sisalduvad andmed ja tõed konverteerida praegusesse reaalsusesse, milleks on ühiskonna käitumisreeglite muutus, kaugtöö võimas areng, majanduskriis, töötuse kasv ja rahvusvaheliste kontaktide ja koostöö keerulisemaks muutumine. Pole muidugi erilist alust arvata, et urbaniseerumine on nüüd peatatud – kui teadlased ja arstid leiavad tõhusaid vahendid COVID-19 ning selle mutantvormide ohjeldamiseks ja raviks, pöördume me üsna kiiresti oma harjumuspärase eluviisi juurde tagasi.

Selge on see, et kui me midagi ei tee, siis trendid, mis viivad maaelu kahanemisele jäävad tugevamaks vastassuunalisest liikumisest. Sellepärast peame töötama kolmes suunas. Uued töökohad kohalikes tõmbekeskustes, paremad elukohad peredele ja paremad ühendused keskustega.

Isamaa on aastaid seisnud selle eest, et riigipalgalised töökohad liiguksid Tallinnast väljapoole. See oli ka põhjus, miks kodanikuühiskonna arengu eest vastutava rahvastikuministrina otsustasin viia Kodanikuühiskonna sihtkapitali Viljandisse. Kõik sellised otsused on rasked, sest need tähendavad inimeste elukorralduse, aga ka mõtteviisi muutmist. Ma ei ole aga nõus sellega, et midagi teha ei saa ja peaksime lihtsalt pealt vaatama, kuidas Eesti elu Tallinnasse ja Tartusse koondub. Ei pea olema nii, et kogu ülejäänud Eesti peab varahommikul sõitma Tallinnasse, et siis hilisõhtul, kui pere juba magama sätib, tagasi jõuda. 

See ei ole Eesti huvides, kui sihtgrupi kaasamine tähendab paaril korral aastas mõne seminari raames grüünesse sõitmist ja muul ajal pealinnast maainimeste üle otsustamist. Kui ressursid, teadmised ja kindla sissetulekuga riigipalgalised töökohad Tallinnasse koonduvad on lõpuks alles ainult üks suur Tallinn. Linn ei saa aga toimida ilma tagalata. Las maaelu üle otsustab ikka see, kes maal elab ja kohalikke olusid tunneb ja mõistab.

Tean, et muutused on rasked ja aastatega sisse töötatud rahastus- ja otsustusmudelitest ei taha tavapärased kasusaajad kergekäeliselt lahti lasta. Kui ikka aastakümneid on harjutud olema tasustatud partneriks, projektijuhiks või hankevõitjaks, on raske oma sujuvalt lauale jooksvat leiba kellegagi jagada. See on kahtlemata väga inimlik. Oma mugavuse säilitamise huvides tituleeritakse seetõttu sellised plaanid tihti Tallinna kõrgete ametnike ja ka mõne teise end eliidiks pidava huvigrupi poolt asendustegevuseks. Mõistmata, et elu võimalikkus väljaspool Tallinna on hoopis suurem eesmärk, kui nende sageli varjatud maailmavaateline poliittegevus, huvikaitse ja lobitöö.

Ka aruande autorid nendivad, et võimaluse korral eelistab Eesti inimene kahte kodu, ühte linnas ja ühte maal, et olla loodusele lähemal, eriti suvel. Linnakodu säilimise tingib sageli linnas olev paremini tasustatud töö. Lisaks riigipalgaliste töökohtade Tallinnast välja viimisele on valitsus KredExi kaudu loomas programmi maale kodu rajamise toetamiseks. See on üks eeltingimusi, et noored ja lastega pered otsustaksid maale jääda või sinna kolida.

Sama puudutab ka liikuma saamist. Eesti on hõredalt asustatud riik, nagu ka aruanne ütleb ja see tähendab seda, et suures osas Eestist peab toime tulema isikliku autotranspordiga. Sellepärast ei ole mõistlik kehtestada makse, mis teevad autode omamise ja kasutamise perede jaoks keerulisemaks.

Paljud eestlased elavad meelsasti õnnelikku pereelu looduskaunis kohas, kus pakutakse vajalikku infrastruktuuri ja teenuseid. Inimarengu aruanne kinnitab aga, et tegelik elu liigub Tallinnasse kolimise suunas. Rahvastikuprotsesside seisukohalt on oluline, inimestel oleks üle-eestiliselt hea õnnelikku pereelu elada ja oma lapsi kasvatada.

Täna paistab, et hea on peamiselt Tallinnas ja Tartus, aga kuna ka rahvastikuregistris võib inimesel olla mitu elukohta, siis nii mõnegi puhul on vahel raske täpselt separeerida, on ta maakas või linnavurle. Eestisiseselt elavad sagedamini vanemad inimesed maal, nooremad linnas. “Eesti kaart on lihtne. On suurlinn Tallinn, on ülikoolilinn Tartu, on suvituslinn Pärnu, on hilistööstuslik Kirde-Eesti, järjest enam puhke-, põllu ja metsamajanduslik Lõuna-Eesti ja meretagused saared,” öeldakse aruandes.

Kokkuvõttes tahan aga öelda, et  Eestis peavad inimesed elama igal pool. Riik peab nendes protsessides olema eestvedajaks. Muidu lähevad asjad omasoodu ja pigem halvemaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee