Juhtkiri

Juhtkiri | Kas Päts vajab veel üht ausammast? 

Ohtuleht.ee, 30. juuni 2020 18:27
Konstantin Pätsi mälestusmärgi konkursiga välja selgitatud võidutöö „Riigipea“tähendab järjekordset sammu monumendi püstitamise suunas. Tammsaare pargi remondi käigus tõsteti juba 1905. aasta revolutsiooni monument seniselt keskselt kohalt draamateatri poole puude varju, vabastades platsi Pätsi saabumisele. Lähedal on ka Tammsaare monument, nii et sammaste kontsentratsioon kujuneks väikses pargis üsna kõrgeks.

Kuid vastuolulisele riigipeale monumendi püstitamine ähvardab ühiskonda jällegi polariseerumisega, nagu skandaalseks osutunud vabadusristigi puhul Vabaduse väljakul. Monumendi pooldajate arusaama, et Päts on Eesti riiklusest lahutamatu, ei jaga paljud, kelle meelest ei vääri vaikiva ajastu kehtestaja ja hääletu alistuja pealinna kesksel kohal olevat ausammast. Pealegi püstitati talle juba eluajal sammas tema sünnikohta Tahkuranda ja lillede paneku koht Metsakalmistule. Liiatigi oleks olukorras, kus maailmas käib pigem tumeda minevikuga riigitegelaste sammaste mahavõtmine ja rikkumine, Eesti autokraatsele juhile mälestusmärgi püstitamine julge samm.

Nagu nentis kunstiteadlane Mart Kalmgi, pole monumendi võidutöö Eesti kunsti seisukohalt kuigi suur saavutus. See kujutabki endast üksnes madalal alusel seisvat mitmemeetrist pead. Selliseid on ennegi nähtud – alates ENSV-lt Soomele kingitud Lenini monumendist, Saaremaale uuel ärkamisajal piinlikult püstitatud Kingisepa peast, mis võeti kõigest 13 kuud hiljem maha, kujur Starkopfi „Uppuja“ peast ning lõpetades president Ilvesest Kadrioru tarbeks tehtud maaliga, kus presidendi kehata pea seisab ristküliku otsas.

Eesti avaliku ruumi kunstiteoste ning eriti riigimeeste kujude puhul pole „käib kah“ küllaldaselt hea hinne. Sellise tulemusega ei tohiks leppida. Vajadusel tuleb minna kasvõi uuele ringile, kuid tulemus peab esile kutsuma positiivse üllatuse sõltumata sellest, mida me kujutatava isiku tähtsusest arvame.

Pätsi puhul on oht, et tema pea ei kõneta paljusid ja paremal juhul hakkavad rulasõitjad kasutama samba ahvatlevat alust trikkide tegemise kohana. Halvemal juhul saab see politseivalve, nagu Kaitseväe kalmistul seisev pronksmees. Võimalik, et sammas ei kerkigi niipea, sest kasulikum oleks vaidlused enne püstitamist ära vaielda – arvestades klaasristi kurba saatust. Sest mis mõtet on monumendil, mida riigitegelastel on vaja vaid kohana, kuhu tseremoniaalselt lilli panna, kuid mis ei kõneta rahvast.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee