Eesti uudised

Liia Hänni on mures: rahvahääletusega ei tohi otsustada abielu defineerimist põhiseaduses (1)

Merilyn Närep, 30. juuni 2020, 17:11
Liia Hänni ja Uku HänniFoto: Robin Roots
Eesti astrofüüsik, ühiskonnategelane ja endine poliitik Liia Hänni avaldab sotsiaalmeedias pahameelt, et järgmise aasta kohalike valimiste rahvahääletusele on plaanis lisada küsimus abielu sätestamisest põhiseaduses. Kommentaarides vaidlevad EKRE ja Isamaa poliitikud talle vastu.

"Eile võttis ootamatult minuga ühendust Kanal 2, et uurida, mida ma arvan valitsusliidu plaanist panna koos järgmise aasta kohalike valimistega rahvahääletusele küsimus abielu sätestamisest põhiseaduses," kirjutas Hänni.

Samal teemal

Endine poliitik vastas, et see teeb teda murelikuks. "Tegemist on eelkõige ühe erakonna, EKRE valimiskampaaniaga, millega Keskerakond ja Isamaa leppisid valitsusliidu tegemise hinnaga. EKRE poolt kaval käik sundida kohalike teemade asemel avalikkusele peale debatt abielust ja pereväärtustest. Kavandatav rahvahääletus ei muuda põhiseadust, selleks oleks tulnud rahvahääletusele panna põhiseaduse muutmise seadus."

"Arvatakse, et seda sammu ei saanud valitsusliit astuda häälte puudumise tõttu. Nimelt on põhiseaduse muutmise seaduse rahvahääletusele panekuks vaja Riigikogus vähemalt 61 poolthäält. Neid oleks võinud küsida opositsiooni erakondadelt, aga seda ei peetud ilmselt vajalikuks hirmu tõttu, et äkki ongi nõus. Asi selles, et kui seaduseelnõu rahvahääletusel tagasi lükatakse, läheb Riigikogu laiali. Seda riski ei soovinud valitsusliit ilmselt võtta," selgitas Hänni.

Mis saab sel juhul, kui järgmisel sügisel saab EKRE algatus rohelise tule? "Esialgu ei midagi. Põhiseadus kohustab küll riigiorganeid rahva arvamusega arvestama, aga põhiseaduse muutmiseks tuleb läbida tavaline protseduur. Selleks on seni osutunud toetus muudatusettepanekule kahe järjestikulise Riigikogu koosseisu poolt. Järgmised korralised Riigikogu valimised toimuvad aastal 2023 ja ülejärgmised 2027."

"Seega võiks abielu definitsioon saada heal juhul põhiseadusesse "raiutud" 2027 suvel. Vägisi tuleb meelde Araabia mõistujutt nutikast mehest, kes lubas kaliifile 20aastaga kaameli rääkima õpetada, loomulikult väärika tasu eest, mille ta kohe kätte sai. Kui aga 20aasta pärast kaamel ei räägi, pidi mehe pea lendama. Sõbrad olid mehe elu pärast tõsiselt mures, aga mees lohutas neid - pole hullu, 20aasta pärast on kas kaamel surnud, kaliif surnud või mina ise surnud, aga praegu olen rikas mees. Eks sama plaan ole ka EKREL tasu häältena kiiresti kätte saada. Kahtlane, kas sealt EKRE paati hüpanud Isamaal ka midagi pudeneb. Ärge muutke põhiseadust päevapoliitika mängukanniks!" sõnas Hänni.

"Mage lugu küll kui keegi peab abielu ja perväärtuste eest seismist lihtsalt valimiskampaaniaks või päevapoliitika mängukanniks. Eks see kõnele kõige rohkem arvajast endast," kommenteeris postitust riigikogu esimees, EKR>E liige Henn Põlluaas.

"Iga erakond omab õigust rahvahääletust algatada iseseisvalt (ja mis saaks rahva tahte vastu olla?). Samas kõik ei pea olema kirjas põhiseaduses - kuid vastava vajaduse kirjutada abielu põhiseadusesse kinnitas siiski proua Kaljulaid oma hiiliva abielu mõiste muutmise katsega," leiab Isamaa liige Heldur-Valdek Seeder.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee