Maailm

Belgia kuningas väljendas koloniaalaja õuduste pärast Kongo ees sügavat kahetsust (1)

Toimetas Aare Kartau, 30. juuni 2020, 14:10
Belgia kuningas Philippe I.Foto: Zuma Press/Scanpix
Belgia kuningas Philippe I avaldas Kongo DV presidendile sügavat kahetsust oma riigi koloniaalkuritegude pärast, vahendab BBC. Kuningas Leopold II vastuolulise valitsusaja jooksul surid Kongos miljonid aafriklased.

Tuhanded belglased on viimastel nädalatel tänavail meelt avaldanud. Paljud kuningas Leopold II kujud on täis soditud ja osad lausa võimude poolt tänavapildist eemaldatud. Seda muidugi seoses George Floydi surmale järgnenud Black Lives Matter liikumisega, millega pööratakse ka Euroopa koloniaalajaloole enam tähelepanu.

Samal teemal

Kongo DV iseseisvumise 60. aastapäeva nimel saatis Belgia valitsev monarh Philippe Kongo president Felix Tshisekedile kirja, milles vabandas enam kui sajanditaguse koloniaalaja koletuste eest. See on esimene kord, kui Belgia monarh on koloniaalvalitsuse ajal juhtunu üle ametlikult kahetsust avaldanud.

Paljude arvates ei andnud kuningas Philippe'i kiri piisava vabanduse mõõtu välja. Ta kiitis kirjas kahe riigi „privilegeeritud partnerlust“ ja kinnitas, et jätkab võitlust rassismi igasuguste vormidega. „Tahaksin avaldada sügavat kahetsust mineviku haavade pärast, mille valu taaselustab diskrimineerimine, mida meie ühiskonnas ikka veel esineb,“ kirjutas Philippe.

Juuni alguses kaitses Philippe'i vend prints Laurent oma kurikuulsat esivanemat Leopoldi. „Ta ei käinud ise kunagi seal (Kongos). Ma ei näe, kuidas oleks ta võinud sealseid inimesi kannatama panna,“ mainis Laurent ühes intervjuus, ent lisas, et on alati Aafrika riigipeadega kohtudes nende ees eurooplaste üldise tegevuse pärast vabandanud.

Vandaalitsejad rikuvad Belgias Leopold II mälestusmärke.Foto: Reuters/Scanpix

Leopold II valitsusajal suri Kongos üle kümne miljoni kohaliku

19. sajandi lõpukümnenditel asusid Euroopa suurvõimud Aafrika sisemaal kolooniaid ekspluateerima. Belgia kuningas Leopold II-le anti isiklik kontroll Kongo vesikonna ümbruses asuvate tohutute alade üle. Selle nimeks sai Kongo Vaba Riik. Riik eksisteeris aastatel 1885-1908. Eksperdid usuvad, et selle aja jooksul suri seal enam kui 10 miljonit aafriklast.

Suure suremuse põhjuseks olid haigused, ränk töö kuninga istandustes ja üleüldine koloniaalne kuritarvitamine. Ametivõimud raiusid maha orjastatud kohalike elanike jäsemeid, kui nad ei teinud piisavalt tööd. Tingimused muutusid nii kohutavaks, et teised riigid mõistsid selle hukka. Leopold II loobus 1908. aastal otsesest kontrollist ja riik läks ametlikult üle Belgiale. Eurooplased jätkasid aafriklaste kasutamist palgatöölistena, ent üldine vastupanu viis 1960. aastal Kongo iseseisvumiseni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee