Juhtkiri

Juhtkiri | Maasikas ja kurk on rahvavaenlased? (1)

Ohtuleht.ee, 29. juuni 2020, 18:51
Mitte ainult tänavune kevad pole viiruse tõttu tulnud teisiti, vaid ka saagisuvi. Pole olnud vist aastat, kui maasikakorjamisest oleks sedavõrd palju räägitud. Isegi ebaproportsionaalselt palju, arvestades maasikakasvatuse väikest osakaalu muu põllumajanduse kõrval. Samas on värske maasikas sümbolväärtusega, olles pika põhjamaise talve järel esimene värviline märk tõelise suve saabumisest. 

Sel aastal lisandunud teine sümbol on paraku negatiivse tähendusega, sest maasikakasvatajatest on EKRE poliitikud teinud kõige halva kehastuse: nad ei maksvat korjajaile väärilist palka; nende rahaasjad olevat nii segased, et nende vastu peab huvi tundma maksuamet; nad tegelevat poliitikutelt väljapressimisega, et odavat tööjõudu Ukrainast uuesti tööle saada ning olevat valmis ukrainlaste eelistamise nimel saagil kasvõi hukka laskma minna.

Maasikakasvatajate mure on igati mõistetav, kui väljaminekud on tehtud, kuid saak jääb põllule mädanema. Kostnud lubadused saak korjajate puudusel mulda künda on tegelikult ju appihüüe, nagu oli kunagi piima maha valamine Toompeal lehmakasvatajate poolt. Piimaaktsioon sai toona suure tähelepanu, kuid milline on olnud riigi reaktsioon maasikapõldudel toimuva suhtes? Mullu käis toonane maaeluminister Mart Järvik turul tutvumas maasikate päritoluga. Võiks ju oletada, et praegune maaeluminister Arvo Aller on maasika- ja muude probleemide lahendamisel pidevalt meediapildis, kuid mida pole, seda pole. Aller näitas muretsejaile koha kätte hoopis puhkusele minemisega. Signaalina on selline suhtumine väga halb, kuid samas ka aus – riigilt abi pole loota, igaüks saagu 90ndate kauboikapitalismi vaimus ise hakkama.     

Kuid ega maasikas ole ainuke põlluvili, mis nobedaid näppe vajab. Juba on kuulda ka muret, kuidas kurk suurtootja juurde purki jõuab. Veendumiseks, et nõudluse püsides ja pakkumise vähenedes hinnad kerkivad, piisab turul ringivaatamisest – kodumaine maasikas on kõrgema hinnaga kui mullu ja tunduvalt kallim kui rajatagused marjad.

Kogu Euroopa põllumajandus töötab vöörtööjõu abil. Nii nagu NSV Liidu ajal ei saanud Eestis muust impeeriumist eraldi rasvasemat suppi keeta, nii ka praegu ei saa Eesti ainukesena kasutada põldudel ainult omamaist kallist või olematut tööjõudu. Praegune valitsus on valiku teinud: turg paneb asjad paika, liiga kallis kaup ei leia ostjat, põllumajandus jääb kiratsema ja Eesti toidujulgeolek kannatab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee