Kommentaar

Taavi Libe | Enesetsensuuri hirmutavad ilmingud 

Taavi Libe, TV3 saatejuht, 28. juuni 2020, 19:34
Foto: Erki Pärnaku
Ei öelda ilmaasjata, et kui tahad lapses millegi vastu sügavat huvi tekitada, siis tuleb talle seda keelata. Olen komöödiasarjast „The Office“ alati lugu pidanud – nii Suurbritannia originaalsarjast kui ka ameeriklaste maha viksitud versioonist, kus jagus lahedaid karaktereid ja nalja samuti rohkem kui rubla eest.

Samas pole ma kunagi olnud „The Office’i“ andunud fänn ja üksjagu episoode on mul nägemata. Seetõttu pidin hakkama tegema tõelist uurimistööd, kui lugesin lõppenud nädalal uudist selle kohta, et sarja USA versiooni tegijad on ühest episoodist eemaldanud stseeni, kus tegelane Dwight teeb blackface’i (näo tumedaks võõpamine – toim). Muide, kuna viimasel ajal ka Eestis väga aktuaalseks jututeemaks kerkinud blackface’il pole minu teada veel head eestikeelset vastet, siis tegelen lugeja lahkel loal väikese keeleloomega ning kasutan artiklis edaspidi ingliskeelse blackface’i asemel väljendit nõgivõõbe, mis võimaldab ühtlasi teha kolmekordse kummarduse Otto Wilhelm Masingule.

Solvuda ja keelata?

Aga tagasi komöödiasarja juurde. Otsisin videoplatvormi YouTube põhjatust varasalvest kustutatud stseeni üles ning mind tabas üllatus. Mulle vaatas vastu tegelane, kellel oli seljas vana kasukas, peas karvamüts, ees takust habe ning käes okstest vitsakimp. Nägu oli tal tõesti õige õrnalt tahmaseks värvitud, aga kui aluseks võtta kas või menuka jäljendamissaate nõgivõõped, siis oli tegu ikka erakordselt lahja versiooniga.

Eesti kroonimata folkloristikakuninganna Marju Kõivupuu võib mind selle järelduse peale nahutada, aga minu meelest vaatas stseenist vastu väikeste mööndustega peaaegu ehe jõulusokk meie enda folkloorist. Sarved olid küll puudu, aga muu atribuutika oli igati sobilik. 

Heakene küll, tegelikult on sarja tegijad ise välja toonud, et tegelane Dwight kehastab Madalmaade folkloorist pärit tegelast Zwarte Pieti või musta Peetrit, kes oma päritolult peaks olema moorist ori ning seega sümboliseerib piirkonna veriselt kolonialistlikku ajalugu, aga siinkohal tekib dilemma: kas olulisem on mitte unustada minevikku või mitte solvata olevikku. Lühiajalises perspektiivis kindlasti viimane, sest solvamine teeb haiget. Aga kui asjale pisut pikema vinnaga läheneda, siis tuleks pigem tänada neid, kes meenutavad ajaloost aspekte ja episoode, mille kordumist tänapäeval enam kuidagi näha ei tahaks.

Unustada või mäletada

Minu jaoks on hirmutav tendents valimatu tsensuur. See tähendab, et tsensuuri nõudjatel puudub ridade vahelt lugemise oskus. Veelgi hirmutavam on valimatu enesetsensuur, sest sellega nõustuvad loojad, et nende looming oli igavalt üheplaaniline, ilma allteksti ja metatasandita.

Ma ei hakka mõistagi juurdlema selle üle, kas sotsiaalmeedias ringlevad retrovideod sellest, kuidas Vahur Kersna küsib lastelt, millest on neegrid tehtud või kuidas nõgivõõpe saanud Ita Ever kehastab kabareenumbris kedagi Muslima Maslumat, sisaldab mingit sügavat metasõnumit, aga selge on see, et kui keegi nõuaks nende videote heitmist ajaloo prügikasti või veel hullem, legendaarse Ita Everi alandlikku vabanduse palumist toonase käitumise pärast, peaks oma harituse pärast muret tundma pigem vabanduse palumise nõudja, kes ei taju ajastu konteksti, kust videod pärinevad.

Vahest ongi ajaloolise mäluta publikule parim versioon see, et kõik vähegi küsimusi tekitav looming igalt poolt maha korjata ning hiljem põhjaliku sisuseletusega tagasi panna, nagu HBO tegi Hollywoodi filmiklassikaga „Tuulest viidud“. Järgmisena tuleks ette võtta USA multitalendi Donald Gloveri alias Childish Gambino paari aasta tagune hittvideo „This is America“, mis sisaldab niivõrd kõrgetes lademetes viiteid USA ühiskonna pahupoolele, et seda võiks mingil määral pidada kogu „Black Lives Matter“-liikumise introks. Aga pealiskaudselt vaadates on tegu vägivaldse rõvedusega, kus Glover matkib nõgivõõpe algkarakteri Jim Crow totakat tantsu. Tsenseerida ja unustada? Või mõista ja mäletada? Selles on küsimus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee