Seisukoht

Seisukoht | Miks ma Aivar Mäed ei usu (7)

Dannar Leitmaa, päevauudiste ja veebikeskkondade juht, 28. juuni 2020, 17:41
Foto: Robin Roots
Kui jälgida kommentaariume, siis valitseb justkui alternatiivreaalsus, kus peetakse vanema härrasmehe onuheinotsemist normaalsuseks. Ometi ei tõtanud keegi Mäed kaitsma. Sellel on väga selge põhjus.

"Sa küsid nüüd alles seda?" küsis minult üks Estoniaga lähedalt seotud inimene, kui ma talle Aivar Mäe "seiklustest" rääkiva loo lingi saatsin. "Ma ju rääkisin seda sulle omal ajal."

Samal teemal

Selle viimase lause osas pean tunnistama, et ei mäleta seda üldse, aga esimene lause ütleb paljutki. Mäe vägitükkidest teadis Estonias pea iga inimene. Mehed, naised, eriti nooremad, väidetavalt ka Arne Mikk. Seda peetigi justkui Mäe eripäraks, kes on Estoniale olnud rahalises mõttes kindlasti hea juht, kuid mingil põhjusel kippusid nooremad naised ikka ja jälle Estoniast lahkuma.

Napilt täisealise teenindaja keharaskusega nurka surumine, nilbed naljad, see kõik oli teada, pööritati silmigi. Miks keegi sellest enne majast väljas ei rääkinud või abi ei otsinud? Siin peab märkima, et Estonia on siiski Eesti teatrimaastikul see kõige-kõigem. Kui oled Eestis näiteks balletitantsija, siis pole kõige kõrgema juhi vastu minek lihtne valik. Sa oled sisuliselt ettur, aga lähed kuninga vastu, kes tunneb kogu teatrimaailma.

Mäed üritati vältida, kuid juhtumeid tuli ja tuli. Kui lõpuks Ekspress mädapaise lõhkas, siis jäi Estonia vastus imelikuks. Arne Miku avaldused olid kõige pehmemalt öeldes koomilised. Voldemar Kuslapi ja teiste teatrimaja seeniorite allkirjaga pöördumine, et see ongi tunnustav juhi käitumine, ei olnud enam isegi kuigi naljakas. Voldemar Kuslap on kindlasti tõeline korüfee, aga vaevalt, et teda Mäe massaažilaual üllatama läheb.

Suur osa Õhtulehega suhelnud inimestest ütlesid, et sellised süüdistused Mäe suunal ei tulnud tühjast kohast. Teatriringkondadega tuttavad kolleegid kinnitavad sama. Kui tahta vaadata asju läbi roosade prillide, siis Mäe käitumist saab nimetada "suureks lapseks, kes tahab pulli teha". Tõsisemalt vaadates on tema käitumine ikkagi töökeskkonda mürgitav juhi käitumine, kelle juures pigem tõmmatakse kaelus kõrini ja käiakse selg ees vastu seina.

Kas see peaks olema rahvusooperi käitumismudel? Ilmselgelt ei peaks, aga kummalisel kombel Estonia nõukogu seda ei arva. Sellisel juhul peaks küsima muuhulgas ka, et kas ka nõukogu juhid võiks mõelda, kas nad on enda kohal hakkama saanud või peaks nad ka ise tagasiastumisele mõtlema?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee