Poliitika

FAKTIKONTROLL: Helme helesinine unistus Kaljulaidi tagandamisest realiseeruda ei saa (2)

Viljar Voog, 26. juuni 2020, 15:01
EKRE ja riigipea vahelise vimma tõttu pole palju pilte, kus Kersti Kaljulaid ja Martin Helme mõlemad figureeriks. Kõnealune foto pärineb 2016 presidendivalimiste perioodist, kui Kaljulaid käis kohtumas riigikogu fraktsioonide esindajatega.Foto: Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia
Kui president Kersti Kaljulaid jättis neljapäeval välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muutmise, juba neljanda selle valitsuse seaduse ja kolmanda sel aastal, avaldas rahandusminister Martin Helme sotsiaalmeedias arvamust, et president tuleks võimu kuritarvitamise eest ametist tagandada. Põhiseadus sellist võimalust aga ette ei näe.

Kaljulaid jättis kõnealuse seaduse välja kuulutamata, sest seal mainitud välisteenistuses viibiva ametniku abikaasale määratud hüved ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud suhetele. Viitega mullusele riigikohtu otsusele sotsiaalvadkonnas, kus peeti vääraks abikaasa ja registreeritud elukaaslase erinevat kohtlemist, nimetas president värske seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Kadriorus resideeruv presidendi ameti pidamise eest palka võttev poliitaktivist jättis [neljapäeval] välja kuulutamata seaduse, millest riigikogu jättis teadlikult, tahtlikult ja väärtuspõhiselt välja kooseluseaduse rakendusparagrahvi. Selline on rahva poolt valitud parlamendi legitiimne poliitiline tahe. Presidendil pole siin mingit võimalust või rolli teistpidi arvamiseks,“ võttis riigipea otsuse peale sõna rahandusminister Martin Helme.

EKRE asejuht kritiseerib Kaljulaidi, et too on juba neljal korral põhiseadusriivele viidates mõne praeguse koalitsiooni seaduse välja kuulutamata jätnud. „Kuigi tal ei ole juba pikemat aega olnud palgal õigusnõunikku, ei takista see tal olla suur põhiseaduse teadmamees, kes leiab igas tänase koalitsiooni poliitilises valikus vastuolu põhiseadusega,“ ironiseeris Helme, jättes seajuures mainimata presidendi sammude tulemused: korra on riigikogu ise seadust muutnud, korra teinud seda riigikohtu käsul ja pensionireformi saatuse üle algab kohtuprotsess augustis.

Helme sõnul kasutab Kaljulaid koalitsiooni poliitiliste otsuste vetostamiseks pidevalt põhiseaduse paragrahvi 12, mis keelab diskrimineerimise. Helme soovitab Kaljulaidil selle asemel keskenduda põhiseaduse viiendale peatükile, mis räägib presidendi rollist: „Seaduste vetostamine poliitiliste argumentidega ei kuulu tema õiguste hulka. Et ta seda pidevalt siiski teeb, tähendab, et ta kuritarvitab võimu ja rikub põhiseadust – nende kahe asja eest peaks ta ametist tagandama. Et ta teeb seda teeseldes, nagu oleks põhjus mitte poliitiline vaid põhiseaduslikkuse kontroll, teeb tast aga valetaja, mis on talle endale nii kallites avatud ja sallivate ühiskondade poliitilises kultuuris tagasi astumise põhjuseks.“

Poliitiline veto – juhtunud vaid korra

Võtame Helme sõnumi faktikontrolliks ette. Esiteks väide, et poliitiliste argumentidega ei tohi president seadusi vetostada. See on suuresti väär. Mõned õigusteadlased on seda tõesti väitnud, kuid üldlevinud põhiseaduse tõlgendus on, et kui riigikohtusse saab president seaduse saata vaid põhiseaduslikkuse kontrolliks, siis esimest korda tohib ta selle tagasi lükata ka muul põhjusel – sisuliselt kõhutunde pealt. Kui seadus riigikogust talle muutmata kujul tagasi tuleb, peab president selle välja kuulutama.

„Ometi oleks väär järeldada, et Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmise mittejuriidiliste kaalutluste valikul täiesti vaba. Piirid seab juba PS § 81, mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult. Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides,“ selgitab põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.

Sellist käitumist on Eestis nimetatud presidendi „poliitiliseks vetoks“ ja seda on kasutatud täpselt ühel korral: 2004 näitas Arnold Rüütel oma vastumeelsust europarlamendi valimiste reglemendi muudatustele – avatud nimekirjad tähendasid tema sõnul ohtu, et kandideerivad ka tuntud nimed, nn peibutuspardid, kes tegelikult ei soovi Brüsselisse minna. Riigikogu võttis seaduse aga muutmata kujul vastu ja Rüütel kuulutas selle välja.

Tagandamisvõimalus soikus

Teiseks, Helme soovib presidenti ametist tagandada. See pole võimalik.

Põhiseaduse paragrahv 82 loetleb neli võimalust, kuidas Eesti presidendi volitused saavad lõppeda:

  • ametist tagasiastumisega;
  • teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  • tema surma korral;
  • uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on see nimekiri ammendav ja muude seadustega seda täiendada pole võimalik. Tagandamisvõimaluse saaks sisse viia vaid põhiseadusmuudatusega.

Viimati püüti seda teha aastal 2003, mil Reformi- ja Keskerakonna, Rahvaliidu ning Res Publica 71 riigikogu saadikut algatasid presidendi otsevalimise seaduseelnõu. Parlamendile mingigi võimu jätmiseks sooviti eelmainitud 82. paragrahvi täiendada: „Kui Vabariigi President on raskelt rikkunud põhiseadust või ametivannet, võib Riigikogu koosseisu häälteenamusega algatada Vabariigi Presidendi ametist tagandamise. Vabariigi Presidendi ametist tagandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.“

Seaduse seletuskirjas seisis: „Eelnõu algatajad usuvad Eesti rahva tarkusse valida Eestile väärilineriigipea ning soovivad seetõttu, et riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale.“ See usk aga kadus, sest algatatud põhiseaduse muutmine käis kolm korda esimesel lugemisel, kuid referendumini ei jõudnud ja lõpuks langes see pärast 2003 Rahvaliidu, 2005 Reformierakonna ja lõpuks 2006 loodud IRLi (nüüdne Isamaa) huvi kadumist menetlusest.

Ekspert: presidendil polnud valikut

„Tagandamise“ all võib Helme ju silmas pidada ka seda, kui tema hinnangul seadust rikkuv president mõistetaks kohtus süüdi ja ta volitused lõppeks. Ilmselt oleks poliitik rahul ka „lahjema“ variandiga – kui president Kaljulaidi saaks lihtsalt kohtu alla anda. Niipea, kui riigikogu võtab vastu otsuse, et presidendi kohta võib hakata koostama süüdistusakti, peatuksid riigipea ametivolitused ja kogu kohtuprotsessi aja täidaks riigipea rolli parlamendi esimees, kelleks praegu Henn Põlluaas.

Ka Helme sotsiaalmeediapostituse all toob vandeadvokaat Carri Ginter välja, et presidendil ei olnud mullust riigikohtu otsust arvesse võttes muud valikut, kui välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata jätta: „Lugesin just hiljutist riigikohtu lahendit. Loogika on selles, et inimesel on lähedased, kelle elu on tema reisidest mõjutatud. Seda püütakse kompenseerida. See olukord ei ole kuidagi abielupõhine.“

Ginterile oponeeris samas konservatiivse maailmavaate poolest tundud jurist Varro Vooglaid: „Inimeste lähedus ei anna mingit õigust nõuda, et suhet peaks käsitlema võrdsema abieluga. Teisel on võib-olla lähedane suhe oma vanematega. Kolmandal oma venna ja õega. Neljandal lemmikloomaga. Miski ei kohusta käsitlema neid suhteid abieluga samadel alustel.“

Tagasi astumine toimuks riigikogu ees

Kolmas Helme märkus on, et Kaljulaid peaks teesklemise tõttu ise tagasi astuma. See võimalus presidendil tõesti on: ta peaks esitama motiveeritud kirjaliku avalduse parlamendi esimehele ja seejärel kinnitama samal või järgmisel nädalal oma tagasiastumissoovi riigikogu ees – sellest hetkest tema volitused lõppevad, need võtab ajutiselt üle spiiker ja riigikogu kuulutab välja erakorralised presidendivalimised.

Tõenäosus, et praegune riigipea tunnistab end teesklejaks ja astub tagasi on mikroskoopiline. President Kaljulaid on iga kord mõnda seadust tagasi lükates rõhutanud, et ta ei tee otsust poliitiliselt vaid nähes seal vastuolu põhiseadusega ja seega täidab ta lihtsalt oma kohust.

Viis põhiseaduse muutmist

Helme küsis oma arvamusavalduses samuti, kas äkki on Eesti küps põhiseaduse uueks versiooniks, mis võtab arvesse meie ajastu hullusi ning välistab võimaluse, et põhiseadusega lammutatakse põhiseaduslikku korda.

Eks sellele annab mingi vastuse järgmine sügis – kui praegune kolmikliit sinnani püsib – sest koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud, et kohalike omavalitsuste valimisega paralleelselt päritakse rahvahääletusel, kas abielu peaks olema põhiseaduses määratletud mehe ja naise liiduna. EKRE ja Isamaa on rahvahääletuse tugevad toetajad, Keskerakond on väidetavalt ebaleval seisukohal.

Üldiselt on Eesti riigiisad aga hoidunud põhiseaduse kallale minemisest. Kokku on 1992. aasta põhiseadust muudetud viiel korral:

  • 2003 pikendati kohalike omavalitsuste volikogude valitsemisaega kolmelt aastalt neljale;
  • 2003 korraldati ka rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumise üle (poolthääli 66,8 protsenti);
  • 2007 lisati preambulisse märge, et riik peab lisaks eesti rahvusele ja kultuurile tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade;
  • 2011 korrastati riigikaitset käsitlevaid teemasid ja võeti põhideadusest välja viide kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale;
  • 2015 langetati kohalike omavalitsuste volikogude puhul valimisiga 16 eluaastale.

Järgmise sügise võimaliku referendumi ajaks on ära tominud ka presidendivalimised ja selgeks saanud, kes järgmised viis aastat Kadriorus resideerumise eest palka saab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee