Eesti uudised

Riigikontroll: haigekassa sõlmis lepinguid raviasutustega, kel polnud ruume, tehnikat ega töötajaid 

Toimetas Viljar Voog, 26. juuni 2020 10:00
HaigekassaFoto: Robin Roots
Riigikontroll tuvastas 2018. aastal tehtud haigekassa kuue riigihanke auditis, et hanke võitjaks võis saada ka raviasutus, millel edukaks tunnistamise hetkel ei jagunud sobilikke ruume, aparatuuri ega töötajaid raviteenuse osutamiseks.

Riigikontrolli audit tuvastas, et leidus asutusi, mis taotlesid hankevõidu järel terviseametilt uue tegevusloa ning hakkasid tervishoiuteenust osutama lepingust ilma jäänud asutuse ruumides ja arstidega. Seega esitab haigekassale arveid hankes edukaks osutunud pakkuja, kuid tegelikult osutatakse teenust samades ruumides ja osaliselt samade arstidega, kui seda oleks tehtud pakkuja puhul, keda edukaks ei tunnistatud.

Haigekassa seadis üheks hanke kvalifitseerimistingimuseks tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa olemasolu, mis peab tagama, et pakkuja ruumid, aparatuur jm vastavad nõuetele. Samas täiendavaid kontrolle, kas asutus ka tegelikult vastab nõuetele, haigekassa ei teinud.

Tegevuslubade menetlemine ja järelevalve on terviseameti ülesanne, kuid auditi käigus selgus, et terviseametil puudub ülevaade, kas kehtiva tegevusloaga asutused ka tegelikult nõuetele vastavad. „Kuna tegevusload on tähtajatud, pole Terviseamet paljusid tervishoiuteenuseid osutavaid asutusi juba pikka aega kontrollinud,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Mart Vain. „Enne 2018. aastat ei teinud Terviseamet uut tegevusluba menetledes alati kohapealset kontrolli, mistõttu puudus kindlus, kas andmed ruumide ja aparatuuri kohta on õiged.“

Riigikontroll tuvastas ka juhtumeid, kus oli ebaselge, millise teenuse osutamise tegevusluba pidi pakkujal hankes osalemiseks olema. Selle põhjuseks oli haigekassa ja Terviseameti ebapiisav koostöö hangete ettevalmistamisel.

Pikaaegne ja äsja loodud firma võrdselt hinnatud

Haigekassa oli hankedokumentidesse lisanud tingimusi, mis ei taganud pakkujate võrdset kohtlemist ega võtnud arvesse asutuste järjepidevust nõuete täitmisel.

„Haigekassa hindajatelt võis sama arvu punkte saada asutus, mis oli tegutsenud kolm aastat, ja asutus, mis oli teenuseid osutanud vaid paar kuud,“ tõi auditijuht Mart Vain näite. Pakkumuste hindamisel ei saanud asutus punkte juhul, kui eelneva kolme kalendriaasta jooksul oli asutusele tehtud ettekirjutusi või esitatud kaebusi. Seejuures ei võtnud haigekassa arvesse, kas asutus oli kogu selle perioodi jooksul teenuseid pakkunud või oli tegu alles hiljuti alustanud teenuseosutajaga. Seega võisid ettekirjutuste ja kaebuste kriteeriumid soosida pakkujaid, kes olid tervishoiuteenuseid osutanud vähem kui kolm aastat, sest neil oli väiksem tõenäosus ettekirjutusi ja kaebusi saada.

Ehkki ambulatoorse eriarstiabi teenuste puhul seadis haigekassa hankepakkumistes käibenõudeks 4000 eurot, ei taganud see nõue, et hankel osalev asutus oleks tegutsenud pikema perioodi jooksul. Nimelt ei olnud käibenõue seotud ainult pakutava eriala, ravitüübi või raviliigiga, vaid hõlmas kõigi tervishoiuteenuste osutamist. Sellist käivet on ettevõttel võimalik saavutada lühikese aja jooksul ja lihtsalt.

Teine hindamiskriteerium, milles Riigikontroll nägi puudusi, puudutas epikriiside ehk raviloo lühikokkuvõtete edastamist tervise infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmeid patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta. Hanketingimuste kohaselt sai sama palju punkte nii asutus, mis oli eelneva aasta jooksul esitanud kõikide või enamiku patsientide kohta epikriisid, kui ka asutus, mis oli esitanud ainult kaks epikriisi. Seega asutus, mis eelnevalt polnud ühtegi epikriisi edastanud, kuid soovis hankes selles arvestuses punkte saada, võis seda teha vahetult enne hanget ja saada sama palju punkte kui asutus, kes oli oma kohust järjepidevalt täitnud. Riigikontroll leiab, et järjepidev epikriiside esitamine tervise infosüsteemi on oluline eeldus patsientidele parima võimaliku ravikvaliteedi tagamiseks.

Töötajate olemasolu ei kontrollitud

Haigekassa ei kehtestanud riigihangete alusdokumentides tingimust, et tervishoiutöötajate arv pakkumuses peab vastama ravijuhtude arvule. Seetõttu tunnistati edukaks ka pakkumusi, kus ei olnud märgitud vajalikul arvul arste, et teenust soovitud mahus osutada. Näiteks esitasid kaks asutust pakkumuse ambulatoorse psühhiaatriateenuse osutamiseks mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Pakkumuses oli mõlemal asutusel aga esitatud üks arst. Ühe pakkujaga sõlmiti leping mahus, mis vastab 1,5 arsti töökoormusele, ning teisega mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele.

Riigikontroll leiab, et kui asutusel puudub piisav võimekus ette nähtud mahus teenust osutada, võivad tekkida tõrked teenuse osutamisel või esineb oht, et tööle asuvad arstid, kelle pädevus ei pruugi vastata nõuetele.

Riigikontroll hindas, kas hanked olid korraldatud ja lepingud sõlmitud riigihangete seaduses ette nähtud korra järgi. Kuigi haigekassa järgis üldjuhul riigihangete seadust, esines ka puudusi. Näiteks ei olnud haigekassa eriarstiabi hanget osadeks jaotanud, mistõttu ei oleks riigihangete seaduse kohaselt tohtinud sõlmida lepinguid enne käimasolevate vaidlustuste ja nõutud ooteaegade lõppemist. Kuna haigekassa sõlmis osa lepinguid enne nimetatud tähtaega, tekkis risk, et lepingud oleks võidud tunnistada tühiseks.

Kokku sõlmis Haigekassa kuue hanke tulemusel lepingud 102 tervishoiuteenistuse osutajaga ja 2021. aasta sügiseni kulub nende täitmiseks hinnanguliselt 215 miljonit eurot.

Haigekassa juhatuse esimees ja terviseameti peadirektor nõustusid enamjaolt riigikontrolli soovitustega. Nad kinnitasid, et asutused teevad järgmiste tervishoiuteenuste riigihangete planeerimisel koostööd. Näiteks märgitakse selle tulemusel hankedokumentides, millist tegevusluba või tegevuslubasid on vaja hangitava teenuse osutamiseks. Kõiki tegevusloa omajaid on plaanis kontrollida vähemalt kord 4 aasta jooksul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee