Kommentaar

Vambola Paavo | Puhkus kodus või võõrsil (2)

Vambola Paavo, ajakirjanik, 21. juuni 2020, 21:38
Foto: Teet Malsroos
Eestlane on suveusku, kauaoodatud puhkus planeeritakse ikka reeglina jaanipäeva-järgsesse aega. Tänavu on paljuski teisiti. Rahvas on ettevaatlik ning naljalt ringi ei liigu. Kes teeb seda kodumaal, peab arvestama oluliste väljaminekutega. Paljudele ei terenda üldse silmapiiril midagi, kuna töökoha säilitamine on ringiliikumisest ja üürikesest hingetõmbest olulisem.

On neidki, kes lükkavad sõidud hoopis sügisesse, oodates sooduspakkumisi Bulgaariasse või Kreekasse. Kas viimase hetke hinnad tulevad, on iseküsimus. Alati tasub ju loota. Vahemere äärde võib kõige kiuste lennata, karta pole midagi. Sama lugu on alati turiste ootava ja turvalise Horvaatiaga. Terve Lääne-Balkan on ennast kuulutanud koroonavabaks! 

Ida-eurooplane on tulest ja veest läbi käinud, tühja sellest viirusest. Meie põlvkond on karastunud!  Egiptusele võib panused teha sügiskuudel. Sama raha eest, mille käid välja nädalase puhkuse  eest Hiiu-või Saaremaal, saab Vahemere ja Aadria rannikul kordades rohkem.  Lisaks toetad sel moel koduseid reisibüroosid, sest soov on tulevikuski maailma avardada.

Toetame ahnust?

Eestis puhkamine on üle mõistuse kallis. Kui nädalase perepuhkuse eest saartel  tuleb neljaliikmelisel perel ainuüksi ööbise eest välja laduda 1000 eurot, siis on see liiast. Turismitalus ööbimine ei sisalda isegi hommikusööki. Ahnevõitu eestlasest pererahvas küsib lisaraha iga liigutuse eest. Tahad õhtul sauna - maksa, tahad hommikusööki- maksa, isegi grilli kasutamine on  lisatasu eest. Mõnel pool kasseeritakse juba ka auto parkimise eest raha.

Aplusel  ei ole piire. See on  põhjus,  miks siseturism ei edene ning kiratseb ja eelistatakse suvekuudel lennata Vahemere äärde. Seal on hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Lisaks alatine päike. Eestis puhkab tõesti ainult rumal. Pole kunagi turismitaludes olnud  ega hakka seda  tegema. Miks? Kümne aasta eest panustasid tuttavad sellele võimalusele ja pettumus oli suur. Koristamata tuba, katkised linad ja olematu hommikusöök. Kasulõikamine igal sammul. Andsin tõotuse -  Eesti siseturismi ei toeta. Eelistan minna välismaale, sest seal on kvaliteet ja hind paigas.

Kui panustada Saare- või Hiiumaale, tuleb lisaks ööbimisele lisada juurde lisada praamipiletud, mõistagi bensiin kohalesõitmise eest. Lisanduvad  kulutused kohapealsete huviväärsustega tutvumisel. Muuseumipiletid ei maksa sugugi vähe, paneme juurde  täiendava kütuse saartel ringsõidule ja väljaminekud toidule. Kõht nõuab päeva jooksul oma. Keskmine praad maksab 12-15 eurot, juurde mahl,  magustoit ja kohv. Korrutame selle nüüd nelja inimese peale ja saame 100 eurot lõuna eest. Nädalas teeb see 700 eurot. 

Õhtulgi tahad ka midagi hamba alla. Lisakulud ainuüksi söögile ulatuvad nädalase kodus puhkamise korral  üle 1500 euro või enamgi.. Kallivõitu. Eestlane osakab võtta viimast. Poetakse selle taha, et minu töö maksab. Kindlasti maksab . Paraku ei saa olla ainus jumala poolt väljavalitud rahvast, kes apelleerib ainuüksi oma tööpanusele. Tööd teevad nii poolakad, hispaanlased, horvaadid kui venelased. Millegipärast on nendes maades puhkamine meiega võrreldes odavam.

Näide Horvaatiast, kus olen palju kordi käinud. Autoturist  seal öömajaga hätta ei jää. Kõikjal ilutsevad sildid majutus 35 eurot öö eest. Populaarsemates piirkondades tuleb maksta pisut rohkem, aga hind jääb ikkagi 50 euro kanti.  Seevastu sisaldab ööbimine möbleeritud tuba, dušikasutust, grilli (süsi tuleb küll ise osta, ent paljudes kohtades on seegi juba hinna sees) ja mis kõige tähtsam - lahke pererahvas valmistab maitsva hommikusöögi.

Kui on soov tellida õhtusöök,  siis selle eest peab mönel pool täiendavalt tasuma. Üle 50- 60 eurose toa eest eest päevas võib juba  õhtusöökki  hinnas olla. Muide Tallinnast Horvaatia rannikule ja tagasi kulub autole bensiini umbes 400 euro eest ja teekonna võib julgem sõitja läbida ööpäevaga. Kui sõidukis on neli inimest, siis tuleb see isegi koos kütuse ja teemaksudega odavam kui lennusõit. 

Hindadest õhk välja

Meil  arvestatakse kõike soomlaste ja rootslaste järgi. Et tulevad rikkad skandinaavlased ja küll nad maksavad. Paraku on aeg teinud oma, soomlanegi on targemaks saanud ning nõuab muu maailmaga võrdset taset. Eesti taluturismi pakkuja on jäänud kahjuks eelmisesse kümnendisse. Siseturism ei õitse, sest küsitakse meeletut hinda. Tänavu on vaevalt oodata hinnalangust. Koroona kattevarjus saab kõike juurde keevitada. Mäletan mõne aasta tagust aega, kui tahtsin Sõrve sääres maitsta angerjasuppi, aga portsjoni eest küsiti 10 eurot!  Kaks korda krõbedam hind kui turismimaal Horvaatias. Supp jäigi maitsmata.

Ega spa-hotelliski pole puhkus odavam. Paketid on siin välja töötatud kolmepäevased. Õnneks on seal hinnas hommikusöök ja mõnes kohas ka  õhtueine ning paar protseduuri. Paraku  ei leia nädalase puhkuse hinda kui on soov minna Narva-Jõesuuse, Toilasse või Saaremaale. Spaad loodavad ellu jääda, aga erilist loovust ja turundust neil ei ole. Huvitav, mis juhtub, kui peaks kätte jõudma tõeline  majanduskriis, millest teadjamehed räägivad. Tegelikult vajab kõik korraliku raputamist, hindadesse on 10 aastaga meeletult õhku pumbatud.

Mõistagi on kodus puhkamine  inimese vaba valik. Keegi ei sunni. Kes tahab ja on nõus maksma, olge lahked. Ideaalset Vahemere päikest ja rannailma ei saa kodus puhkamiseks tellida ka lisatsu eest. Kes soovib korralikku d-vitamiini laksu ja hotellis kõik hinnas teenindust, reisib 500 euro eest Türki, Kreekasse  või Egiptusesse. Kokkuhoid kodus  puhkamisega kõrvutades on tuntav. Lisaks teine keskkond, huvitav loodus ja lahked inimesed.

Enam ei saa valitsejad manitseda ja korrata  kulunud plaati - sellel aastal puhkame kodus ja välismaale ei reisi. Reisime küll!  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee