Eesti uudised

Oluliselt täiendatud! Pressikonverents kell 14!

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo lahkub ametist: minister ja kantsler soovisid minu äraminekut. Mul on südamest kahju (16)

Marvel Riik, Helen Mihelson, Viljar Voog, 18. juuni 2020, 11:20
Merike Jürilo.Foto: Erki Pärnaku
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo on andnud kolleegidele teada, et lahkub ametist omal soovil. Plaanide kohaselt peaks täna pärastlõunal toimuma ka pressikonverents.

"Praeguseks on kujunenud olukord, et vaatamata kõigele sellele, mida me saavutanud oleme, on minister ja kantsler soovinud minu lahkumist. Olen neile tänulik senise usalduse ja koostöö eest, kuid see on ootamatult otsa saanud," teatas Jürilo kirjas kolleegidele.

Samal teemal

Õhtulehele on viidatud, et Jürilo sai eile läbi meedia teada, et valitsusliikmed, sealhulgas peaminister Jüri Ratas ja sotsiaalminister Tanel Kiik, pole temaga rahul. Ministrid rääkisid usalduse puudumisest. Märksõna taga peitub asjaolu, et valitsus on tahtnud koroonakriisis teha asju vastavalt oma äranägemisele, kuid terviseamet on teinud teisiti, lähtudes teaduspõhisusest.

Ameti ja valitsuse vahelise suhete kohta öeldakse, et need ei ole kogu koroonakriisi vältel kaugeltki soojad olnud. „Eks vajadusel on ikka suheldud,“ öeldakse kiiva kiskunud suhtluse kohta.

Vikerraadiole tehtud intervjuus küsiti Jürilolt, kas oli mõni konkreetne minister, kellega tema koostöö ei sujunud.

„Täiesti siiralt öeldes on seda väga raske kommenteerida, sest neid arvamusi ja etteheiteid olen ma kuulnud peamiselt läbi meedia. Mitte ükski valitsuse ministritest ei ole otse ja vahetult istunud minuga maha ja öelnud, et, Jürilo, selleks, et oleks võimalik koostööd teha, võiksime teha seda-teist-kolmandat,“ vastas Jürilo. Kiige kriitika Postimehe veergudel tuli talle suure üllatusena, sest läbi kriisi on terviseamet suhelnud enim just sotsiaalministeeriumiga.

Jürilo nentis raadioeetris: „Selles mõttes oli eile pisut kurb lugeda ja kuulata, et seda usalduslikku suhet sotsiaalministriga polegi tekkinud. Mulle tundus küll, et see oli üsna usalduslik.“

Terviseameti lahkuv juhti sõnul on ta täheldanud, et valitsuse avalikus suhtluses on märke vastandumisest terviseametile. „Määramatus olukorras, kriisolukorras, loomulikult üritatakse leida võimalikult kiiresti seda, kes on süüdi ja lihtsaid lahendusi, kuidas olukorda lõpetada või kriisi lahendada,“ tõdes jürilo. Terviseamet ega tema isiklikult pole seda vastandumist kordagi sihiks võtnud, vandus ametijuht.

„Sellega tuleb nõustada, et seda tööd on olnud raske teha, sest ekspertidega dialoog on olnud mittekonstruktiivne. Ekspertide arvamusega ülemäära ei kiputa arvestama,“ lisas Jürilo suhtluse kohta poliitikutega.

Valitsusele lähedalseisvate allikate sõnul on valitsus ja terviseamet ajanud kumbki oma rida ja on isegi mõnevõrra kummaline, et Jürilo lahkumisega nii kaua oodatud on. Seda enam, et kriisi ajal peaks kriisi lahendava asutuse ja valitsuse vaheline koostöö eriti heal tasemel toimima.

„Et asjad nii kaugele läksid, on mitmest väikesest asjast kokku moodustunud probleemide kogum. Väiksed küsimused, möödarääkimised, kommunikatsioonihäired – need on aidanud kahjuks halvas mõttes kaasa umbusalduse tekkele valitsuse ja terviseameti vahel,“ kommenteeris Vikerraadiole Jürilo lahkumist sotsiaalminister Kiik.

Jürilo ja minister Kiik on viimase kuu jooksul kohtunud neli korda. Teadjamad ütlevad, et nendel kordadel on Kiik läbi lillede andnud mõista, et Jürilol on aeg kabinetis asjad kokku korjata. Vaikimisi teati ka terviseametis, et ühel päeval tuleb juhivahetus. See, et see tuli nüüd ja nii äkitselt, oli siiski üllatus paljudele.

Valitsuse liige pidi raadiontervjuus vastama ka küsimusele, kas Jürilo oleks vallandatud, kui naine ise tagasiastumisavaldust poleks esitanud. „Meie soov oli algusest peale lahendada küsimus viisakalt ja soliidselt, mitte hakata süüdlast otsima ja kedagi ametist tagandama,“ kõlas Kiige vastus.

Õhtulehel ei õnnestunud Kiigelt kommentaari saada, sest ministril on koosolekud. Kiik ja Jürilo jagavad kommentaare täna kell 14, kui toimub pressikonverents.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ei soovinud Jürilo lahkumise tagamaadest rääkida. „Las asjaosalised räägivad,“ ütles Priske Õhtulehele. Täpsustavale küsimusele, et Jürilo sõnul on ju tema ju üks asjaosalistest, kes terviseameti juhi lahkumist tahtis, vastas kantsler, et sel teemal tuleb pressikonverents ja tema midagi enne ei kommenteeri.

Küsimusele, kas temalt saab siis vastuseid pressikonverentsil, vastas kantsler, et ta ei osale pressikonverentsil.

Kantsler jättis vastamata ka ajakirjaniku küsimusele, mis olid tema etteheited Jürilole. „Merike kirjutas omal soovil lahkumisavalduse. Kui inimene kirjutab omal soovil lahkumisavalduse, siis mis etteheidetest me räägime.“

Lahkub teinegi kõrge ametnik

Eesti Ekspressile ütles Tomasova, et oli juba enne koroonakriisi otsustanud lahkuda riigisektorist, kuid ei pidanud võimalikuks jätta meeskonda üksi sel keerulisel ajal. Ehk Tomasova enda sõnul ei ole lahkumise taga kriis, milles tema osakond sattus tugeva kriitika alla seoses ebatäpsete andmetega ja talle alluvate epidemioloogide tegevusega. Õhtulehele on siiski viidatud, et kriisist tulenev surve sai Tomasovale otsustavaks.

Kas ja keda võimalikud muudatused veel võiksid puudutada, pole seni teada. Varem on öeldud, et valitsus tahaks sügisel – kui võib puhkeda uus koroonaviiruse laine – olla usaldusväärses suhtes terviseameti juhtkonnaga.

Terviseametis ollakse siiski arvamusel, et arvestades meeskonda ja rahastust, tehti kriisis maksimum ja veelgi rohkem.

Õhtuleht on varasemalt kirjutanud terviseameti ja valitsuse erinevatest arusaamadest, kuidas koroonameetmeid kasutusele võtta. Loe sellest lähemalt SIIN.

Jürilo pöördumine oma kolleegide poole:

„Oleme olnud väga kiires arengus viimased kolm aastat. Oleme teinud selle aja jooksul mitmeid struktuurseid muutusi. 2017. aastal alustasime mürgistuse ja epideemia riskianalüüside koostamist, kriisimeeskonna komplekteerimist. Siis panime valmis kriisijuhtimise struktuuri, toimepidevuse plaanid ja uuendasime varude kontseptsiooni ning seadsime korda tervishoiuõppuste korralduse. Koostöös haigekassaga suutsime tõrgeteta tagada kiirabi rahastusega seotud töökorralduse muutused ning pikendada kiirabi lepingud.

Tegime struktuurse ja sisulise muutuse tervishoiutöötajate registreerimises ja tegevuslubade menetluses, koostasime registrite arendamise lähteülesande ja saime Sotsiaalfondi rahastuse registrite arenduseks – nüüd pingutame, et need arendused valmiksid järgmiseks aastaks. Oleme üle elanud esimese kriisi seoses perearstide nappusega. Oleme juba enne seda ja korduvalt rääkinud ministeeriumile ja poliitikutele, et perearstide järelkasvu küsimus vajab süsteemset lahendust. Oleme rõhutanud vajadust hinnata kriitiliselt ministeeriumi ja haigekassa rolli esmatasandi korralduses, sest sisulised hoovad esmatasandi kättesaadavuse tagamiseks on nende käes.

Oleme andnud uue hingamise mürgistusteabekeskusele, suudame 24/7 kompetentselt nõustada abivajajaid, uuendanud uute toimeainetega ravikaarte ja panustanud süsteemselt mürgistusennetusse. Vaktsiinide käitlemise osas oleme astunud suure sammu edasi külmahela tagamisel ja oleme rakendanud ravimite ehtsuse kontrolli.

Immuniseerimisega hõlmatus on meie jaoks oluline. Meie toel on Eestis hakatud tegema HPV vaktsineerimist. Oleme tõhustanud vaktsineerimise kommunikatsiooni, et tagada laste hõlmatus ja täiskasvanute revaktsineerimine.

Oleme teostanud epidemioloogilised uuringud kõigi rühmaviisiliste haigestumiste puhul ka enne COVID-19 lainet, et piirata nakkuse levikut, nõustada ja toetada kogukonda. Terviseameti laborid on rakendanud uue labori infosüsteemi, rakendanud uusi analüüsimeetodeid ja taganud kõrge analüüsikvaliteedi. Tänu meie spetsialistide heale koostööle veekäitlejate ja ettevõtetega kontrollime pidevalt joogivee kvaliteeti. Samuti kontrollime ja jälgime veeterviseohutust ujulates ja supelrandades, rääkimata elanikkonnale suunatud riskikommunikatsioonist.

Keskkonnatervise mõjude hindamiseks oleme panustanud põlevkiviprojekti ja teistesse projektidesse keskkonnainvesteeringute toel. Iluteenuste terviseohutuse küsimused saime uuele tasandile, tehes ettepanekud ja rakendades invasiivsetele protseduuridele tegevusloakohustuse. Oleme teinud ettepaneku rakendada iluteenustele majandustegevuse registris teavituskohustus, et teadvustada tervisekaitse olulisust. Oleme nii meditsiiniseadmete kui ka kemikaalide ohutuse osas taganud EL tasandi tiheda koostöö ja turujärelevalve programmide täitmise.

Organisatsioonina oleme jõudsalt arenenud. Oleme rakendanud ühtsetel alustel eesmärkide seadmise, tööplaani planeerimise ja võtnud kasutusele planeerimiskeskkonna, rakendanud tegevuspõhise eelarvestamise ja kuluarvestuse infosüsteemi, kaardistanud teenuste protsessid, korrastanud andmehaldust, teinud emaskordselt meie ameti ajaloos teenuste riskianalüüsid ja rakendanud inimeste paremaks teenindamiseks kõnekeskuse. Kolme aastaga oleme struktuursete reformide ja sisemiste ümberkorralduste abil kokku hoitud raha ja lisavahendite toel suutnud tõsta meie inimeste palka. Meil on olnud ühised traditsioonid teabepäevade ja ühisürituste näol. Olen tänulik, et meie uuendatud väärtused on oma sisu saanud läbi ühiste arutelude.

Oleme muutunud oluliselt avatumaks ja kättesaadavamaks – arenduskuuri on läbinud meie välisveeb, vaktsineeri.ee ja mürgitusteabe koduleht. Oleme oluliselt kasvatanud meie jälgijaskonda FB-s ja oleme nüüd olemas Instagramis, lisaks oleme panustanud ennetusvideotesse YouTube's. Meie meediasuhtlus on aktiivne, oluliselt on kasvanud nii ennetussõnumite jagamine kui ka pressiteadete ja intervjuude mahud. Minu kui asutuse juhi ülesanne on olnud seista eesmärkide, partnersuhete ja inimeste eest – meil on kokku lepitud tegevussuunad, meie koostööpartnerid usaldavad ja kuulavad meid ja meie usaldame oma partnereid. Me julgeme suunata ja kujundada tõenduspõhist arvamuskultuuri.

Oleme olnud oma sõnumites järjekindlad. Oleme väärtustanud inimest ja hoidnud tasakaalu. Meie meeskond on olnud koostegutsev ja võimeline kiiresti muutuvas keskkonnas ajaga sammu käima.

Praeguseks on aga kujunenud olukord, et vaatamata kõigele sellele, mida me saavutanud oleme, on minister ja kantsler soovinud minu lahkumist. Olen neile tänulik senise usalduse ja koostöö eest, kuid see on ootamatult otsa saanud.

Olen oma tööd teinud pühendunult ja püüdnud igakülgselt panustada tervisevaldkonna arengusse. Olen alati kaasanud ja usaldanud meie meeskonda ja eksperte ning lähtunud tõenduspõhisusest. Mul on südamest kahju, et meil teiega ei ole võimalik koos edasi minna ja teha teoks neid plaane, mis meil olid plaanis ellu viia nende kahe aasta jooksul, mis minu ametiaja lõpuni jääksid. Mitmed arendused on pooleli ja mitmed koosmõeldud mõtted jäävad minust ellu viimata.

Jään terviseametile pöialt hoidma ning nii inimese kui lahkuva juhina soovin, et meie lisavajadused raha ja inimeste näol saaks toetuse kõrgemal tasandil. Juht ei tohi ja ei saa olla takistuseks organisatsiooni arengule. Kui tulin ametisse, siis oma esimeses meilis 22. augustil 2017 kirjutasin teile: „Inimesed, väärtused, strateegilised suunad ja eesmärgid on minu tähelepanu keskpunktis ... Minu isiklikud väärtused, millele elus tuginen, ja mis kindlasti määratlevad mind ka juhina, on mõtestatus (teadmised, eesmärgid, tulemused), ausus (avatus, läbipaistvus, vastutustundlikkus), hoolivus (kuulamine, kaasamõtlemine, toetamine), vabadus (tahe, julgus, mitmekesisus) ja loovus (huvitumine, innustumine, isikupära). Need väärtused on mulle inimesena olulised." Need on väärtused, mis määratlevad minu kui inimese ning neist väärtustest ei saa ma loobuda.

Tänan teid, et olete mind aidanud terviseameti arendamisel ja eesmärkide saavutamisel. Tänan teid, et olete mind suunanud, kui olen otsinud probleemidele vastuseid. Tänan, et olete mind toetanud, kui on olnud inimlikult raske. Hea ja õige jäävad meid elus edasi kandma.

Merike

Terviseameti peadirektor.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee