Eesti uudised

KIIRTESTIDE POOLT JA VASTU: ärimehed ja ministrid ütlevad jah, meedikud ei 

Johanna-Kadri Kuusk, Triinu Laan , 16. juuni 2020 17:55
Foto: Mari Luud
Kemplemine koroonaviiruse antikehade kiirtestide ümber on kestnud juba nädalaid. Valitsus nõuab teste võimalikult kiiresti, samas on terviseamet ja mitmed arstid need tembeldanud ebausaldusväärseks. Nüüd teatasid valitsusele teste annetanud ärimehed solvunult, et kui Eestis neid ei kasutata, siis kingivad nad need mõnele teisele riigile.

Ettevõtjad Tarvi Olbrei, Parvel Pruunsild ja Alari Aho teatasid mai alguses, et tellisid 50 000 Lõuna-Korea biotehnoloogiaettevõttes SD Biosensor valmistatud Covid-19 antikehade tuvastamise kiirtesti, millega taheti riigile teha 420 000 eurone kingitus. Neid pahandab tervishoiuekspertide kriitika, et testid ei ole piisavalt usaldusväärsed.

Samal teemal

Ärimeeste vastuolulised sõnumid

Olbrei, Pruunsild ja Aho teatasid esmaspäeval, et nemad ei ole kunagi annetajatena väitnud, et neid teste võiks kasutada kodus testimiseks. „Meie ainus eesmärk oli aprillis selle otsuse tegemisel, et Eesti saaks hinnata viiruse levikut ning selle alusel ehk otsustada eriolukorra lõpetamise üle kiiremini – iga viivitatud nädal tähendas ju tuhandeid töötuid,“ teatasid nad ja lisasid, et on neid ka ettevõtetele jaganud.

Samas on Pruunsild meedias naernud selle üle, kui skeptiline terviseamet testide kodutarvitamise osas on. Eriti kuna testidel puudub terviseameti sõnul vajalik Euroopa sertifikaat ja lisaks pole neil ka kõiki vajalikke seadmeid testi tegemiseks. „Mis jutt see on,“ kommenteeris Pruunsild mai lõpus Eesti Ekspressile. „Lantsetinõelu tõesti testi komplektis pole, aga neid võid juurde osta nagu komme. Mina tegin selle testi endale. Lapsed tegid. Oleme neid jaganud sõpradele ja tuttavatele – igaüks saab testi tegemisega hakkama,“ kinnitas ärimees toona.

Teisipäevases ühisavalduses väitsid ärimehed, et terviseamet oli algselt valmis meditsiinikeskus CONFIDOga teste läbi viima, kuid pärast testide üleandmist võtnud terviseamet ja ravimiamet seisukoha, et testide tegemiseks puuduvad vastavad load. „Kuna testide kasutusaeg on piiratud ning on selge, et riigiametid ja arstid ei soovi kiirtestimise lubamist, on risk, et testid muutuvad aegumise tõttu lihtsalt kõlbmatuks. Seetõttu kingime veel meie käes olevad 20 000 testi välismaale ja rohkem sel teemal me kommentaare anda ei kavatse,“ torkavad ärimehed pöördumise lõpus.

Häälekas valitsus nõuab kiirteste

Kiirtestide osas on valitsus eesotsas Isamaa ja EKREga teatanud, et kiirtestid peaksid olema laiatarbekaubana kättesaadavad igale huvilisele. Eriti on selle eest seisnud välisminister Urmas Reinsalu, kes on teemat ka Õhtulehele kommenteerinud. „Minul on see veendumus, et peame kõiki usaldusmeetmeid võimalikult maksimaalselt rakendama, et avastada viiruse uus laine või kolle,“ selgitas välisminister. Reinsalu sõnul on valitsus vastu võtnud otsuse, et kiirtestide kättesaadavust peaks parandama.

Ka siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme on oma raadiosaates "Räägime asjast" kiirteste kiitnud ning leidnud, et terviseamet pidurdab protsessi.  "Me ei tohiks kuidagi võtta seda hoiakut, et kiirtest on mõttetu ja meil ei ole seda vaja, ärme sellega tegele," rääkis Martin Helme. 

Terviseameti ja meedikute poole hoiab aga sotsiaalminister tanel Kiik, kes on ERR uudisteportaalile öelnud, et  kodukasutuseks sobivaid teste turul veel pole.

Terviseamet ja eriarstide ühingud kiirteste ei soovita

Terviseameti juht Merike Jürilo on meedias öelnud, et isegi kui kiirtest näitaks korrektselt antikehade olemasolu, siis ei taga need kindlustunnet, et inimene ei või uuesti nakatuda. 

„Haigusjärgselt, teisel-kolmandal nädalal tekivad inimesel antikehad ja inimene siis teab, et ta on põdenud Covidit. Iseenesest need antikehad veel ei anna kindlustunnet, et inimene ei või uuesti nakatuda, selleks on veel vähe teaduspõhiseid uuringuid,“ rääkis Jürilo. Tema sõnul ei ole Euroopa turul veel olemas kontrollitud teste, mida võiks lubada inimestel kodus teha.

„Terviseamet ei ole see, kellest testide turule lubamine sõltub. Selle eest vastutab tootja. Testid peavad läbima kvaliteedi hindamised, sealhulgas kliinilised hindamised, mis võtavad natukene aega. Siin on ka suured Euroopa riigid katsetanud teste ja pärast tõdenud, et need testid, mis osteti, ei olnud usaldusväärsed. Nendega ei ole midagi teha ja need tuleb maha kanda.“

Selle kõige tõttu ei ole võimalik praegu ühtegi kodukasutuseks mõeldud kiirtesti kasutusele võtta.

Perearstide selts, laborimeditsiini ühing ja infektsioonihaiguste selts on samuti avalikult valitsuse kiirtestide nõudmise hukka mõistnud. Nad on välja toonud, et testide tulemused ei ole piisavalt täpsed. "Valitsuse otsus võtta kasutusele SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ning seetõttu ei ole võimalik ka testide tulemustest järeldada, kas inimene on haigestunud, haiguse läbi põdenud või terve. Tänases olukorras on väga oluline, et me kõik lähtuksime ühtsest infost, mis toetub ekspertarvamustele, mitte populistlikele otsustele," teatasid arstide erialaseltside esindajad. 

Eesti Arstide Liit saatis 7. aprillil avalikkusele erinevate arstlike erialade esindajate koostatud hinnangu SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kohta. See hinnang ei ole tänasreks muutunud: SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamise näidustus on piiratud ning, arvestades nende testide madalaid kvaliteedinäitajaid, ei ole need alternatiiviks praegu Eestis juba kasutusel olevatele erinevates laborites tehtavatele testidele.

Viroloog Irja Lutsar on rõhutanud,et kuigi turule on jõudnud kodused testid, millest enamik põhineb antikehade määramisel, ei soovita ECDC ja WHO neid teste kasutada.

Arstid näevad SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamises ohtu Eesti inimeste tervisekäitumisele ja on mures selle võimalike tagajärgede pärast. On väga ohtlik, kui haiguse tunnustega inimene otsustab negatiivse SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti alusel, et tal ei ole viirust ning ei pöördu arsti poole tõeliseks viiruse testimiseks. Samuti on ohtlik, kui positiivse testi tulemuse saanu peab ennast immuunseks ja leiab, et tema tervisekäitumises ei ole mingid piirangud enam vajalikud.

Ka  Ida-Tallinna Keskhaigla Covid-19 osakonda juhtinud dr Alice Lill ei pea kiirtestimist mõttekaks. "Ise kodus tehtav kiirtest on minu jaoks kahtlane teema, see võib tekitada inimesel petlikke arusaamasid. Kuna me ei tea, mida meile annab antikehade olemasolu, siis mis mõte neil testidel on?" rääkis ta Õhtulehele. 

Õhtuleht proovis kiirtesti 

Õhtuleht võttis ette ja proovis koos koroona läbi põdenud Margit Kaskatiga ärimeeste soovitatud kiirtesti. Testiks valmistumine kujunes üllatuslikult pikaks ning testiks vajaliku lansetinõela,millega verd võtta, sai ajakirjanik alles kolmandast apteegist. 

Kaskatit, tema pere ja sõpruskonda on väga palju testitud – ikka professionaalselt – ja ta on näinud, et isegi meditsiinitöötajate tehtud testide tulemused võivad olla vastuolulised ja küsitavad.  „See konkreetselt valetab,“ hüüatabki Margit emotsionaalselt, kui ta näeb, mida ütles tema kohta kiirtest. Margitit on nii palju uuritud ja torgitud, et ta teab, mida test peaks tema antikehade kohta ütlema. Oodatud positiivse tulemuse asemel näitas kiirtest Margitile hoopis negatiivset tulemust.

Kas koroona kiirtesti on lihtne teha? Jah, kui oled selleks mitu tundi ette valmistanud. Kas olen kindel, et tegime testi õigesti ja saime kõigest aru – päris kindel ei ole. Kas kiirtestid on ka usaldusväärsed? Nende testide täpsuseks peetakse 80%. Arvukad valevastused on kiirtestide puhul tavapärased ja see on ka põhjus, miks neid ei kasutata näiteks haiglates, ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, laboratooriumijuhataja Marge Kütt "Aktuaalses kaameras".

„COVID-19 IgM/IgG Duo COVID testid on mõeldud professionaalseks kasutamiseks, mis tähendab seda, et testimise saab läbi viia tervishoiuteenuse osutaja,“ kommenteerib Jelena Tomasova, terviseameti peadirekori asetäitja tervisekaitse alal. „Ühes pakendis on 20 testi ja üks pudel lahusega (kõikide testide jaoks), mis käivitab protsessi. Mikrolantsetti, millega tehakse nahatorge, komplektis ei ole. Seega saab testi läbi viia ning oskab ka tulemusi interpreteerida vaid tervishoiuteenuse osutaja, kellel on kõik vajalikud abivahendid olemas. Selline test ei ole mõeldud koduseks kasutamiseks.“

Samal teemal

12.05.2020
ARSTID HOIATAVAD: koroonaviiruse antikehade kiirtestid ei anna vastust, kas inimene on haige, haiguse läbi põdenud või terve
09.05.2020
ÕL VIDEO | Kui lihtne on teha ise koroona kiirtesti?
01.05.2020
Juhtkiri | Miks on ministritel kiirtestidega kiire?
01.05.2020
Terviseamet ja valitsus murravad piike koroonameetmete pärast. Jürilo: kriitika jõuab meieni kaude