Eesti uudised

KAS RAIL BALTICA TASUB ÄRA? Euroopa Kontrollikoda: kaubavedude rööbastele saamiseks tuleks kehtestada teemaksud 

Viljar Voog, Hindrek Pärg, 16. juuni 2020 13:13
Foto: Teet Malsroos
Rail Balticu praegune projekt ei ole pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik, selgub Euroopa Kontrollikoja koostatud piiriüleste megaprojektide auditist. Kontrollkoja hinnangul on küsitav, kui palju hakatakse tulevikus rongitrassi läbi Baltikumi kasutama.

Kontrollkoda kasutas auditis teaduslikku hinnangut, mille järgi peaks jätkusuutlikkuse tagamiseks loodavat kiirrongiliini aastas kasutama vähemalt üheksa miljonit inimest.

Samal teemal

„Rail Baltica liini reisijateveo osa hindamine näitab, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas, nagu on märgitud seda Balti riikidesse tehtavat uut investeeringut käsitlevas 2017. aasta kulude-tulude analüüsis,“ seisab auditis.

Probleem seisneb selles, et tunniajase autosõidu kauguses rongi planeeritud peatustest Baltikumis, elab kokku 3,8 miljonit inimest, mis on kaugelt liiga vähe. Kui võtta trassi osaks ka Leedust Varssavini viivad rööpad, kasvab, see 8,3 miljonini. „Kui võrrelda seda meie võrdlusalusega, milleks on 9 miljonit reisijat aastas, võib majanduslik jätkusuutlikkus olla ohus isegi Varssavini ulatuva täieliku ühenduse puhul,“ hindab aga kontrollkoda.

9 miljoni reisija tasuvusmõõdik kehtib üldiselt rongiliiklusele, kus tippkiirus ületab 250 km/h. Rail Baltica trassil seatakse maksimaalseks reisirongikiiruseks 249 km/h, aga auditis vaadeldakse seda siiski kiirrongiliinina, sest trassil hakkavad liikuma ka kaubarongid (kuni 120 km/h), mis tõstab selle ehitusmaksumust.

Auditis räägitakse ka kaubaliikluse võimalikust edukusest: „Rail Baltica 2017. aasta kulude-tulude analüüsi kohaselt on raudteekaubaveo maht 2030. aastal ligikaudu 15 miljonit tonni ja 2055. aastaks kuni 25 miljonit tonni (ligikaudu kolmandik sellest on Balti riikide sisene, kolmandik kaubavedu Soomest ja kolmandik transiitliiklus naaberriikidest). Tuginedes praegusele mereliikluse mahule Balti riike ümbritseval alal täheldasime, et maksimaalselt võiks raudteele ümber suunata 30 miljonit tonni kaupa aastas.“

Praegu Eesti-Läti-Leedu vahel selline kaubaveoks sobiv raudteeühendus puudub. „Et ümbersuunamine saaks toimuda, peab raudteetransport suutma konkureerida maantee- ja meretranspordiga. See tähendab, et tuleb luua tõhusad mitmeliigilised ühendused ja võtta kaasnevad meetmed, nagu teemaksude kehtestamise poliitika, et saavutada eri transpordiliikide jaoks võrdsemad tingimused,“ seisab auditis.

„Euroopa Kontrollikoda on väga auväärt asutus. Kahjuks värskes auditis – mille valimis on teiste Euroopa Liidu ülese tähtsusega taristuprojektide kõrval ka Rail Baltic – on tehtud Rail Balticu kohta järeldusi osalt valedel alustel. Audit on aegunud ja ei peegelda tänast olukorda Rail Balticu arendamisel. Kasutatud on aegunud andmeid ja kujutatud Rail Balticat kui kiirrongi, mis veab ainult reisijaid ning peatub Eestis vaid Tallinnas ja Pärnus. Arvestatud pole reaalse kaubaveo ega kohalike peatustega,“ kommenteeris majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.

„Rail Baltic aitab tulevikus vähendada veokite arvu Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mis on meie üks kõige tihedama liiklusega maanteid, kus liigub iga päev ca 8500 autot. Samuti ületab 1600 raskeveokit iga päev Eesti ja Läti piiri Iklas ning see number kasvab igal aastal. Sama maantee on kahjuks ka üks kolmest Eestis enim liiklusõnnetusi ja hukkunuid kaasa toonud teedest. Kauba- ja reisijateveo liikumine maanteelt raudteele vähendab hüppeliselt sõidukite arvu teedel ning säästab igal aastal inimelusid. Sellega paraku audit ei ole arvestanud,“ jätkas asekantsler.

Kuninga sõnul näitas koroonakriis, et Soomet, Baltikumi ja Poolat ühendab täiendav liikumis- ja veovõimaluse järgi on vajalik. „Auditis kattuvad osad punktid ka suuresti Balti riikide auditi tulemustega ehk tegelikult kordab see samu väljatoodud riske, mida kõik riigid on juba möödunud aastal arvesse võtnud ja ka juba pool aastat lahendanud, et Rail Baltica valmiks 2026. aastal,“ ütles ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee