Repliik

ERJK uurib vaid Keskerakonda

Marika Tuus-Laul | Miks karta erakondade sõltumatut kontrolli? (1)

Marika Tuus-Laul, riigikogu liige, Keskerakond, 15. juuni 2020, 11:17
Foto: Teet Malsroos
Aastal 2009, kui Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) looma hakati, ütles toonane õiguskantsler Indrek Teder, et erakondade olemust ja olulisust arvestades peaks nende rahaasju kontrollima riigikontroll. Tema sõnul oleks sellega täidetud kõik kontrollorganile seatud nõuded: sõltumatus, mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal, et erakondade rahastamist tõhusalt kontrollida ning uurida poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalikku rikkumist. 

Uuritakse ikka ja jälle vaid Keskerakonda

Ka tänane õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et praegu on kontrollorganil volitusi puudu, tuleb puudused kõrvaldada lisades, et  riigikontrollis uuriksid rahastamist inimesed, kes on vastava kvalifikatsiooniga.

Need õiguskantslerite soovitused unustati õige pea. Miks? Sellepärast, et praegusel kujul ERJK sobis paremini konkurentide poliitiliseks tapmiseks. Või vähemalt haavamiseks. 

Minu meelest on sellise komisjoni aastatepikkune tegutsemine olnud õiguslikult  kõva küsimärgi all, sest osaliselt kohtute õiguses mittetulundusühing ERJK otsustab lihtsa häälteenamusega inimeste ja konkureerivate erakondade saatust. 

Tõsi, ka riigikogus tehakse otsuseid hääletuse teel ja koalitsioonil ongi hääli rohkem. Kuid  samal kujul on lubamatu otsuseid langetada ERJK-s, kus üks erakond või omavahel kokku leppinud poliitiline grupp otsustab teise käekäigu üle. Otsustab saata just selle, konkureeriva erakonna, enamasti Keskerakonna juhtumi edasi prokuratuuri. Nii on kerge enne valimisi poliitilist vastast tappa. Kuidas saab neid asju otsustada hääletuse teel, kus kõik on huvitatud pooled ja  kus on võimalikud kõikvõimalikud poliitilised kokkumängud?

 Loomulikult pole selle maksumaksja poolt väga kõrgelt kinni makstud komisjoni tegevus sõltumatu ja seda kinnitab ka pikaajaline praktika. Näiteks tehti ühele Keskerakonna liikmele ettekirjutus  avalike vaheldite kulutamise eest, kuna ta esines telesaates. Samas saates esines veel teine poliitik, kes ei kuulunud Keskerakonda ja temale ettekirjutust ei tehtud. Selline oli poliitilise hääletamise tulemus. Värvikas näide on seegi, et ühest nimekast keskerakondlasest tegi ajaleht pressiteate kopeerides sõna-sõnalt BNS-i ja ERR-i portaalide uudist. Selle kohta tegi järelvalve komisjon poliitikule ettekirjutuse, kuigi  inimene ise polnud selle kohta isegi intervjuud andnud. 

Isamaa ja Reformierakonna segased lood unustati

Samas otsustas ERJK omal ajal koosolekul mitte alustada menetlus Autorollo ja Reformierakonna rahaliste seoste üle, olgugi, et sellekohane kaebus oli olemas. Komisjoni ülienergiline aseesimees Kaarel Tarand leidis, et menetluse algatamiseks puudub põhjus. Kui meenutame, siis olid ju selle juhtumi kohta olemas konkreetsed faktid, kuidas suur summa raha võeti pangaautomaadist välja ja juba tunni pärast kanti sama summa Reformierakonna pangakontole. Sellistel puhkudel jäetakse häälteenamusega ettekirjutus tegemata. Täpselt sama lugu oli Silver Meikari poolt avalikustatud Reformierakonna kilekoti või ämma kapi rahaga. Menetlust ei alustatud ja ka prokuratuur näitas üles ülimat ükskõiksust.

Samas on Keskerakonnale pidevalt tehtud kõikvõimalikke ettekirjutusi avalike vahendite kasutamise suhtes, samas pole kunagi leitud ainsamatki materjali varjatud rahastamise kohta, mida on küll suurima innukusega otsitud, kuid pole leitud. Kunagi hakati komisjonis uurima Isamaa massiivse valimisreklaami hindasid, mis olid kordades odavamad Keskerakonnale tehtud hinnapakkumisest. Komisjon selle uurimisega aga lõpuni ei läinud, kuigi oli tegemist ühele erakonnale eelise saamisega teiste arvelt. Miks?

Lisaks on antud komisjonile õigus uurida ka riigikokku mittekuuluvate erakondade ja üksikkandidaatide rahaasju. Kontrollkomisjonis nad aga ise esindatud pole. Tekib jälle küsimus, kas siin  ollakse ikkagi poliitiliselt sõltumatud.

Küsimusi ERJK otsuste kallutatuse ja tema poliitiliste mängude kohta on palju. Neid jätkub nii kaua, kuni erakonnad ise endi rahaasju uurivad ja õigustavad. Kas pole kummaline, et kontrollija saab kontrollida iseend?  Ehk nagu ütles Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Jekaterina Agu oma magistritöös: „ Tundub ju ilmselge, et kui järelvalvaja valvab iseenda üle, on tal väga keeruline olla erapooletu. Rahvusvaheliste standardite järgi tuleb kontrollorgan moodustada nii, et poliitiline mõju selle liikmete üle oleks välistatud.“

Järelikult tuleb erakondade rahaasjade kontroll anda üle. Miks siis mitte kasutada parteiraha kontrollimiseks riikliku ja sõltumatu organi teeneid? Mis siis, et erakonnad on mittetulundusühingud ja riigikontroll nendega tegelema ei peaks. Aga õigluse nimel võiks ju tegelda. Ja järjekordne poliitiline torm veeklaasis saaks vaibuda. Nagu ütles õiguskantsler Madise, las uurivad rahaasju inimesed, kes on selleks vastava kvalifikatsiooniga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee