Juhtkiri

Juhtkiri | Millises Eestis me tahame elada? 

ohtuleht.ee, 14. juuni 2020, 18:58
Värske „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“ keskendub eestimaalaste eluruumile: kuidas suhestuvad teineteisega linnaline ja maaline eluviis, kuidas kujuneb avalik ruum ja miks me elame just nii, nagu me elame?

Kui üksikisiku tasandil on elukoha valiku loogika üsna lihtsasti hoomatav – lõviosa noortest kipub linna, sest seal on paremad õppimis- ja töövõimalused ning kasvõi teenuste valik; lastega pere võib sellest enam väärtustada aga turvalist ja võimalikult rohelist elupaika –, siis eraldi tähelepanu vajab see, milline on nende üksikute otsuste koondtulemus. Kui ainsad kasvavad linnad on Tallinn ja selle satelliitlinn Saue ning kasv toimub teiste maakondade elanikkonna kahanemise arvelt, kus omakorda satub ohtu teatud avalike teenuste jätkusuutlikkus, siis mõjutab see otseselt Eesti elupaikade mitmekesisust. Teisisõnu: kui kaugele saab ja tahab see linnaelust tüdinud pere näiteks Tallinnast kolida, tehes vastavalt järeleandmisi hariduses, arstiabi kättesaadavuses, vaba aja veetmise võimalustes ja paljus muus? Omaette küsimus on, kas elupaikade mitmekesisusest saavad võrdselt osa kõik elanikud või kahandab nende elukohavalikuid näiteks sõiduoskuse või  sobivate eluruumide puudus jms.

Kuigi me oleme harjunud mõtlema kasvavast linnastumisest ja selle negatiivsest mõjust maapiirkondadele  kui paratamatusest – sama suundumust võib täheldada peaaegu igal pool maailmas –, siis hea uudisena pakuvad aruande autorid 2050. aastaks Eestile välja suisa neli arengustsenaariumi, mis erinevad üksteisest peamiselt just elanikkonna hajuvuse poolest.

Kas me eelistame elada vabatahtlikult linnadesse sunnitud Eestis, ühe tunni Eestis, krattide ja marakrattide Eestis või isemajandavas Eestis, võiks olla üheks lähteküsimuseks iga suurema taristuprojekti kavandamisel. Näiteks Rail Balticu rajamine kiirendaks kolme linnaregiooni edasist kasvu, ent kahjulikku mõju ülejäänud Eestile aitaks maandada samaaegne riigisisese kiire rongiliikluse arendamine. Mõttekoht on seegi, kuidas kasutada praegusi kaugtööd soosivaid olusid selleks, et linnaväliseid elupaiku püsivalt atraktiivsemaks muuta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee