Eesti uudised

Covid-19 antikehade saaga | Nelli Kalikova: Eestis võtab otsuseid vastu seltskond, kellel puudub erialane kompetents, kuid on võim (1)

Nelli Kalikova, epidemioloog ja infektsionist, Eesti Rooma Klubi liige, 15. juuni 2020, 17:45
Nelli KalikovaFoto: Arno Saar
Ühiskonnas uut segaduse lainet tekitanud valitsuse poolt algatatud Covid-19 antikehade uuringu plaan on järjekordne näide sellest, kuidas heade kavatsuste tulemus võib olla kas nullilähedase kasuteguriga või isegi miinusmärgiga.

"See on veelkordne näide vigasest probleemi käsitlusest, mille taga on erialase kompetentsi puudumine valitsuse nõunike, eeskätt Terviseameti poolt. Kaldun arvama, et dr.Arkadi Popov sai liiga vara koroonaepideemia vastase töö korraldamisest tagandatud. See, et mitu arstide ühendust avaldasid nördimust kavandatud antikehade uurimise plaani kohta, näitab, et isegi need arstid, kes ei ole epidemioloogi haridusega, tuginedes ainult arsti loogikale ja kainele mõistusele said aru, et kavandatud plaan on halb ja ei anna uut teadmist, mis aitaks tulevikus epideemiaga paremini hakkama saada.

Teine teadmiste tase on asjatundjate, spetsialistide tase. Nemad peavad leidma sellele kingitusele kõige otstarbekama kasutuse. Kuid siia ongi koer maetud. Otsuseid võtab vastu seltskond, millel puudub erialane kompetents kuid on võim ja administratiivne ressurss.

Selleks, et antud teste otstarbekalt kasutada, peab endale aru andma, mida see test kindlaks teeb. See test näitab, et lähiminevikus (nädalaid ja kuid, mitte aastaid tagasi) antud inimene kohtus selle viirusega ja organism reageeris antikehade tekkega. Tänapäeva teadus ja ka antud test ei anna veel vastust, kas on tekkinud piisav immuunsus, et inimene oleks kaitstud uue nakatumise eest, kui kaua see immuunsus võib kesta, kas uus nakatumine päädib kerge haiguskuluga või mitte jne. Küsimusi on rohkem, kui vastuseid.

Kuid mida siiski saab selle testi abil teha või teada saada, sest päris kasutu ta ka ei ole. Alustame sellest, kuskohal see test on kasutu. Kahjuks just seal, kus meie puudulike epidemioloogiliste teadmistega asjatundjad seda juurutada tahavad, ehk nende inimeste uurimine, kes meie riiki sisenevad (laeva, lennukiga, teab mis transpordiga veel). Vaatleme kaks varianti.

  • Inimesel leiti antikehad. Ja miss selle teadmisega peale hakata? Väita, et ta on teistele ohutu ja võib eirata kõiki epideemiavastaseid meetmeid? Tänapäeva teadus seda veel ei kinnita. Ainuke, mida see leid tõestab, et uuritu on varem viirusega kohtunud.

  • Inimesel ei leitud antikehi. Selle teadmisega momendil ka ei ole midagi teha. Ainus, mida võib oletada, et ta pole seni viirusega kohtunud. Ja isegi see ei ole kindel, sest ta võib olla alles nakatunud ja antikehad ei ole veel jõudnud tekkida. Jälle pole selle teadmisega midagi peale hakata.

Kui arvestada, et nende uuringutele kulub kallis kiirabitöötajate ressurss sadamas ja lennujaamas väga kahtlase tulemuse saamiseks, siis tekib küsimus, kes oli selle idee autor ja mis on selle meetme põhjendus. Lihtsal testide kiire ära kasutamine ei peaks olema eesmärk.

Kuid kas nendel testidel on ikka mingi kasulik otstarve ja kas nende abiga saab vajalike teadmisi Covid-19 kohta saada? Kindlasti saab. Me teame tänaseks Covid-19 kohta kindlalt seda, et ranged epideemiavastsed abinõud, mille eest me maksime kallist hinda (isolatsioon, massiürituste vältimine, paljude ettevõtete sulgemine) on ennast õigustanud. Me ei lasknud epideemial võtta katastroofilisi mõõtmeid, säilitasime sadade inimeste elud, vältisime meditsiinisüsteemi kollapsi. Kokkuvõttes me ennetasime epideemia raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele.

Mida me ei tea, on see, kui laialt ikka Covid-19 levis kõikide meie seas. Karta on, et tema levik ei ole sugugi väiksem, kui grippi haigestumine gripiepideemia ajal. Kui see on nii, siis võib oletada, et suurem osa nakkusjuhtumitest oli kerge või asümptomaatiline. Mulle ei meeldi väljend „karjaimmuniteet“. Tegelikult sellel nähtusel on ka viisakam nimetus - „populatsiooni kollektiivne immuunsus“. Rootslased panustasid sellele, suurel määral eirates rangeid epideemiavastaseid meetmeid. Tulemuseks üks kõrgemaid suremuse näitajaid. Meie ei saanud endale seda lubada.

Kuid meil oleks kasulik teada, kui laialt ikka viirus meie seas levis. Ja seda teadmist saab hankida antikehade uuringuga teatud inimgruppides, vanuserühmades, piirkondades jne. Mõned sellised uuringud on Tartu Ülikoolis alustatud. Sellise suure testide hulgaga saab neid teaduslike uuringuid teha erinevates Eesti paikades, näiteks uurida nakatumise taset Kuressaares, uurida, kuivõrd ohustatud olid ja on teatud inimgrupid (näiteks meditsiinitöötajad jt.). Selliseid uuringuid ei saa teha uisapäisa, seda peab planeerima ja teostama kompetentne asjatundjate grupp, teaduspõhiselt ja võttes sihiks nende uute teadmiste kasutamist tulevikus paremaks epideemia ennetamiseks.

Mis puudutav kavatsust antikehade teste teha kättesaadavaks igaühele näiteks ostes seda apteegist, siis miks mitte. Kuid testi infolehes peab olema kindlasti märge, et see test on ainult uudishimu rahuldamiseks ja kõik epideemiavastased meetmed on testijale kohustuslikud olenemata testi tulemusest."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee