Sisuturundus

ÄRA REOSTA LOODUST: tea, et prügivedu võib olla lihtne ja mugav! 

Prügivedu24, 15. juuni 2020, 12:42
Alates 1950ndatest aastatest, mil sai alguse masstootmine, on inimesed tekitanud umbes 8,3 miljardit tonni plastikut. Sellest suurem osa ehk 6,3 miljardit tonni on saanud lõpuks prügiks. Nendest numbritest lähtudes võib ikka ja jälle küsida – miks me ometi tarbime, tarbime ja tarbime? Ning miks vedeleb lõpuks suur osa prügist metsas ja meres?

Paljud meist võivad iseendale kinnitada, et tegemist on kauge teemaga. Aga reaalsuses algab see igaühest endast ja tema kodust. Eurostati andmetel (2017) tekitas iga Eesti elanik aastas 390 kilogrammi jäätmeid – see tähendab, et neljaliikmeline pere tekitab päevas keskmiselt viis-kuus kilogrammi jäätmeid. Sealjuures suurenevad need numbrid iga uue uuringuga. Tõsi küll, tuleb mainida, et Eesti elanik on Euroopa keskmisest (486 kilogrammi aastas) maas. Eurostat selgitas välja, et kõige suuremad tarbimiskultuuri austajad on taanlased. Suure ostujõuga Taanis tekitab iga inimene 781 kilogrammi prügi aastas.

2017. aastal toodi riigimetsast välja ehmatavad 281 tonni jäätmeid. Kuigi see number on suur, tuleb siiski eestimaalaste kiituseks öelda, et prügi metsa alla või mujale loodusesse viimine on tunduvalt vähenenud. Veel kümmekond aastat tagasi võis looduses jalutades näha rohkelt vedelevat olmeprügi, kodumasinaid ja mööblit. Selle asemel, et viia renoveerimistöödel tekkinud ehituspraht vastavatesse kohtadesse, kiputi andma kiusatusele järele ja kallati see kaunite mändide-kuuskede alla.

Kui ühelt poolt satub kevadisel ja suvisel ajal prügi loodusesse rohkem, sest inimesed käivad matkamas, peavad piknikku ning osalevad festivalidel, siis tegelikult tehakse ka rohkem koristustöid. Keldrite, korterite ning kontorite koristustöödel tekib prügi (kasutatud mööbel, majapidamisjäätmed, väljavisatud sanitaar- ja köögitehnika, arvutid), samuti haljastusel, elamuhoovide korrastamisel ning suuremal tarbimisel mõne sündmuse tõttu.

Kui olmeprügi ära viimist korraldatakse kohaliku omavalitsuse poolt määratud prügiveo lepingu alusel, siis sellele lisaks tekkivad jäätmed on iga inimese enda likvideerida. Mitte mingil juhul ei tohiks keskkonda saastada ning jätta prügi loodusesse vedelema – see tuleb transportida töötlemiseks taaskasutusse või prügilasse. Ottima OÜ Prügivedu24 konteinerite rent on mugav viis, kuidas ebavajalikest jäätmetest vabaneda.

Prügivedu teenuse tellimisel tuleb visuaalselt hinnata jäätmete kogust ja liiki. Veokonteineri suuruse valikul peaks selle mahu ratsionaalsemaks ärakasutamiseks lähtuma jäätmete liigist. Ehitusprahi äravedu (betoon, kivi, pinnas ja muud puistematerjalid) nõuab väiksemat veokonteinerit mahuga 12-15 kuupmeetrit, sest autol asuva seadme tõstevõime on piiratud. Haljastuse jäätmete, hakkepuidu, puuokste, saepuru, jm äravedamiseks tuleks valida veokonteineri mahuga 20 kuupmeetrit ja segakoristusprahi äraveoks mõeldud konteiner mahuga 12-20 kuupmeetrit (vastavalt kogutud prahi hulgale). Lisaks on valikus konteinerid, mille suurused jäävad 6 ja 25 kuupmeetri vahele.

Aladele, kuhu on konteinerite paigutamine keeruline, saab tellida prügibussi. Buss on mehitatud kahe töötajaga ja äraveoks on sobilikud kontorijäägid, majapidamisjäägid, elektri- ja elektroonikatarbed, mööbel, sanitaartehnika ja muud kasutuskõlbmatud seadmed. Prügibussiga ei veeta biolagunevaid ja ohtlikke jäätmeid.

Enne tellimist hinda, kas konteineri paigutamiseks on piisavalt ruumi! Konteiner vajab kuut meetrit, prügiveok aga seitset meetrit.

Prügivedu Tallinn ja Tallinna ümbruses Harjumaal – võta ühendust SIIN! Ära jäta prügi loodusesse vedelema, vaid vii see nagu kord ja kohus taaskasutusse või prügilasse!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee