Heljo Pikhof | Nakkav jalgrattahuligaansus
, 9. juuni 2020, 18:39
Astub inimene rahulikult mööda teed, ilusti paremal pool tänavat. Ütleme, et Tallinnas Balti jaama taga või siis Tartus Kastani tänava kandis või Emajõe kaldal. Hoidku jumal aga selle eest, kui ta on mõtteis või jääb õitemerd imetlema, kui ta kõnnib vaevaliselt ja kepiga või lükkab enda ees lapsevankrit! Iga hetk võib tast mööda tuhiseda jalgrattur kiirusega umbes paarkümmend kilomeetrit tunnis ja kostitada tänaval tatsajat rämeda sõimuga. Selle eest, et too ei märganud välkkiirelt kõrvale hüpata. Kui veel õnneks läheb ja jalakäijat pikali ei sõideta.
Ehmatavalt palju on sel kevadel kuulda/lugeda olnud liiklusõnnetustest, mille osaliseks on jalgrattur. Ometi jõuab politsei liiklusõnnetuste statistikasse neist murdosa – vaid need, kus inimene on nõnda palju viga saanud, et vajab arstiabi, ehk koguni haiglaravigi.
Edasi lugemiseks:
Digipaketiga saad lugeda kõiki Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Kodukirja, Toidutare, Eesti ajaloo ja Kalale! Looduses artikleid. Tellimus olemas? Logi sisse
