Kommentaar

Aleksander Laane | Haiguspäevade hüvitamisest samm edasi 

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees, 10. juuni 2020, 18:05
Foto: Teet Malsroos
Riina Sikkuti arutlus selle üle, kas haiguspäevade hüvitamisega peaks midagi ette võtma, on samm õiges suunas. Jah, loomulikult tuleks hüvitamise piiri ettepoole tõsta. Minu arust pole küsimuseks mitte “kas”, vaid “miks see juba tehtud pole”. Roheliste arvates on sama oluline anda ettevõtetele võimalus töötajate tervist parandada ja nii haiguspäevade arvu vähendada.

Oluline on arvestada inimeste motiive, miks nad haigena tööle lähevad. Paljude haigena töötamise otsus on põhjustatud lihtsast asjast - palk on niigi väike ja juba ühe päeva töötasu kaotus on liiga valus. Seega tuleks just madalapalgaliste puhul mittehüvitatavaid päevi plaanipäraselt, kuid kiiresti vähendada. 

Samas on inimeste omaosaluse määr tervishoiukuludes kõrge -  2018.aastal 430 miljonit eurot ehk peaaegu 25% tervishoiukuludest. Seda veerandilist piiri peetakse aga kriitiliseks - kõrgema omaosaluse puhul on kahjud juba väga-väga suured, sest inimesed lihtsalt ei jaksa siis arstiabi eest maksta. Suurima osa inimeste endi kaetavatest tervisekuludest moodustasid kulutused ravimitele (35%), hambaravile (28%), õendusabile (16%) ja teiste eriarstide ambulatoorsetele vastuvõttudele (11%). 

Olukorda aitaks leevendada kodanikupalga kehtestamine hakatuseks kasvõi kõige haavatavamatele näiteks aastaks. Samast kodanikupalgast makstaks ära ka ravikindlustus nende eest, kellel seda parasjagu pole. See tooks lisaraha haigekassasse; võimaldaks välja selgitada, miks kindlustust pole ja annaks inimestele praegu väga vajalikku kindlustunnet.

Sama oluline, kuid palju lihtsamini elluviidav on Rahvaalgatus.ee portaalis allkirju ootava petistiooni “Kulutused haiguste ennetamisele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust” ettepanekute seadusesse kirjutamine. Petitsioon nõuab, et ettevõtte poolt töötaja heaks tehtud kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule, hambaravile, (omaste)hooldusele jmt. vabastataks lisamaksust. 

Üllatuseks oleme avastanud, et osa inimesi arvab, et erisoodustusmaks on mingi eriliselt hea soodustus. Reaalsus on aga see, et kui ettevõte tahab maksta kinni näiteks töötaja hambaravi või ravimeid, siis tuleb ettevõttel lisaks raviarvel olnud summale maksta ka trahvi oma heade kavatsuste eest. Trahv, mille nimeks ongi erisoodustusmaks, läheb ettevõttele maksma üle 66% arvel olnud summast. 

Loomulikult ei pea enamus ettevõtjaid töötaja abistamise eest trahvimaksmist heaks mõtteks. Kui see oleks aga ettevõttele karistusmaksuta ehk tavaline kulu, siis oleks paljude suhtumine ka teine. Petitsioonis on toodud põhjalikum loetelu, millele trahvivabastus laieneks. Loomulikult  on selliste kulutuste tegemine ettevõtte jaoks vabatahtlik. Ja väljamaksed ei tohiks arvestada töötaja maksustatava tulu hulka. Tavapärane maksuvaba hüvitamise piir peaks olema 100 eurot kuus või 1200 eurot aastas.  Kui ettevõte ja töötaja saavutavad kokkuleppe suurema ühekordse hüvitise maksmise suhtes, siis peab ettevõtte saama ka seda teha. 

Riigil on võimalik ainult võita - tervishoidu liigub lisaraha, mis elavdab maksulaekumist, sest tervishoiutöötajate palgalt ja raviasutuste ostudelt makstakse ju makse. Kui töötajad on tervemad või paranevad kiiremini, siis kasvatab see tulu ja vähendab kulutusi nii riigi kui ettevõtja kui töötaja jaoks. Tööandja toetus ja tähelepanu inimese tervise suhtes aitab aga inimestel teha tervislikumaid valikuid. Kui leiate, et tervise hoidmine ja tervisesse investeerimine on oluline, siis toetage seda algatust: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/ac95eaa9-27a7-4bad-a8fd-441b7f70de80

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee