Eesti uudised

Jahimeeste seltsi tegevjuht: meie eest jääb saladusse, kas tahtja ikka sobib püssimeheks 

Marvel Riik, 8. juuni 2020 15:23
Kortsi sõnul saab jahimeheks igaüks, kellel on paberid korras, ehk seltsil puudub ülevaade, milline on tahtja tegelik sobivus püssimeheks. „Kogu relvaloa süsteem, alates eksamitest ja vastavuse hindamiseni, see kõik on politsei rida ja siis ka meditsiini, sest tegelikult algab relvaloa taotlemine arsti juurest,“ selgitas Korts.Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia
„Eestis on relvanõuded alati olnud rangemad kui Euroopas keskmiselt,“ ütles jahimeeste selts tegevjuht Tõnis Korts. See, millest puudust tuntakse, on hindamine: kas kursusele tulija ikka sobib jahimeheks. „Kuna kõik terviseandmed on salajased, siis meil ei ole ka võimalik saada teada, kas inimene on sobilik. Seda otsustab esimene filter ehk meditsiin.“

Jahindus on üks mitmest alusest, mis võimaldab taotleda relvaluba. Jahimehi on vaja, et ulukite arvukust reguleerida ja nii toimuvadki regulaarselt jahimeeste kursused. Teadmiste kõrval tuleb huvilisel saada tervisetõend ning läbida relvaeksam.

Kortsi sõnul saab jahimeheks igaüks, kellel on paberid korras, ehk seltsil puudub ülevaade, milline on tahtja tegelik sobivus püssimeheks. „Kogu relvaloa süsteem, alates eksamitest ja vastavuse hindamiseni, see kõik on politsei rida ja siis ka meditsiini, sest tegelikult algab relvaloa taotlemine arsti juurest,“ selgitas Korts. „Meie ei saa hinnata neid inimesi, kes tulevad meie kursustele.“

Tõnis Korts. Foto: Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Samal teemal

Mis puudutab relvaseaduse debatti, siis Korts seda kohe torkima ei läheks. Võrreldes muu Euroopaga on Eesti nõuded rangemad. See peegeldub peamiselt tingimustes, kuidas relva hoida tohib. „Kui siin mingid probleemid on, siis on need seaduste täitmistes. Seadus ju nõuab tõendit, et inimene oma tervisega on võimeline relvaluba taotlema. See on nagu esimene sõel üldse.“

Kortsi hinnangul tullakse jahimeheks, sest inimestel on huvi looduse, mitte relvakultuuri vastu. „Ma ei ole märganud, et relv on jahimeeste seas mingisugune kultusasi,“ rääkis ta.

Kuigi relv pole jahinduses esmatähtis, pööratakse selle ohutule kasutamisele suurt tähelepanu. Iga jahiretk algab kohustusliku instruktaažiga, kuidas hakatakse metsas toimetama. Kui keegi selle vastu eksib või on jahile tulnud mõjuainetega, kõrvaldatakse ta kohe koosseisust.

„Jahil on sotsiaalne kontroll suur. Inimesed märkavad ja hakkavad rääkima. Ohtlikud on just sellised üksiktegijad, kes on kuskilt kõrvale jäänud ega ole osa nii-öelda sotsiaalsest filtrist,“ lisas Korts. „Püüdleme selle poole, et ühtegi õnnetust ei ole oleks. Kui vaadata seda, et jahimehi on kuskil 15 000 ja relvasid kordades rohkem, siis õnnetuste hulk on tegelikult üliväike ja väheneb. Tendents liigub sinnapoole, et teadlikus [ohutustehnikast] tõuseb.“

Samal teemal

08.06.2020
VIDEO JA FOTOD | Siseminister Mart Helme: tuleb vaadata üle regulatsioonid, mille alusel saab relvaloa andmisest keelduda
08.06.2020
Endine siseminister Hanno Pevkur: politsei ei oleks tohtinud Lihula tulistaja relvaluba pikendada
08.06.2020
Ilmar Raag: Lihulas hukkunud mootorrattur otsustas kaitseliiduga ühinemise 24. veebruaril
08.06.2020
Lääne prefekt: Lihula tulistaja motiiv pole veel teada, tema ütlused on äärmiselt ebaselged