Eesti uudised

VIDEO JA FOTOD | Siseminister Mart Helme: tuleb vaadata üle regulatsioonid, mille alusel saab relvaloa andmisest keelduda 

Ohtuleht.ee, 8. juuni 2020 17:05
Siseministeerium korraldas Lihula tulistamisega seoses pressikonverentsi, kus osalejad andsid ülevaate ettepanekutest, millised peaksid olema edaspidi relva saamise tingimused. 

Pressikonverentsil kõnesid ja vastasid ajakirjanike küsimustele siseminister Mart Helme, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Samal teemal

Siseminister Mart Helme sõnas, et nad on hommikust saadik siseministeeriumis arutanud, millised on esmased järeldused, mis on vajaka ja mida saab ja peab muutma. "Keskne küsimus on, kuidas relv niisuguse inimese kätte sattus. Oleme vaadanud meie seadusandlust ja järeldanud, et peame tegema kaks sammu: peame andma pikema nimekirja nendest tingimustest, mille puhul relvaloa andmine on absoluutselt välistatud. Praegu on siin ilmselgelt teatud auke. Üks kõige suurem auk on, et kantud karistust käsitletakse nagu see oleks kustunud ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. Antud juhul nägime, et 12aastat tagasi oli üks intsident, kus kasutati relva, kodust leiti samuti ebaseaduslikku lõhkeainet. Süüdlane kandis karistuse ära, karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda. Siin on väga selge lünk."

"Tuleb vaadata üle regulatsioonid, millega saab relvaloa andmisest keelduda. Inimesel ei pruugi olla kriminaalset registrit, aga kui on info, fikseeritud juhtumid, et inimene on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarvitaja, tal on psüühikahäired või muud asjaolud, mille puhul relvaloa andmine peaks olema välistatud, siis neid regulatsioone peaks täpsustama," lisas Helme.

Helme sõnul on lünk vaimse tervisega. "Ei saa anda hinnangut Lihula tulistaja vaimsele seisundile, aga psühhiaatritõendite saamise tänane kord on sisuliselt formaalne. Kui inimesel on olnud varasemaid raviprotseduure, võib saada perearstilt saatekirja ja valida ise psühhiaatri, kellelt saab tõendi. Perearst peaks ta suunama hoopis kindla, kontrollitud, atesteeritud psühhiaatri juurde, kelle puhul peaks olema välistatud igasugune onupojapoliitika, formaalne tõendi väljastamine."

Sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaare sõnul on kaalutud kolme muudatusvarianti. "Üks on relvaloa andmist välistavate tingimuste loetelu tekitamine: kui inimene on pannud toime elu- või tervisevastase kuriteo, on olnud tulirelvaga seotud kuriteo eest süüdi mõistetud, näiteks ebaseaduslikku lõhkeainet omanud, need isikud, kes tegelevad riiki õõnestava tegevuse või terrorismiga. Praegune seadus: raske tervisekahjustuse tekitamine, karistuse ära kandnud, siis 20aasta pärast potentsiaalselt võimalik relvaluba taotleda. Kerge tervisekahjustuse puhul peaks samuti tulevikus olema välistatud relvaloa saamine."

"Politseil on õigus mitte anda relvaluba inimestele, kes oma tegevusega näitavad, et pole valmis relva kandma, on ühiskonnas turvatunnet mitte tekitavad, satuvad alkoholijoobes näiteks kainestusmajja, lähisuhtevägivallaga seotud vms. Seda regulatsiooni saame korrastada ja vaatame üle, milliseid kriteeriume tuleb edaspidi arvestada, et sellised isikud kaalutlusõigusega relva ei saaks," sõnas Kommusaar.

PPA peadirektor Elmar Vaher selgitas, et politseipatrull reageeris Lihula juhtumile Pärnust ja lõpetas eelmist väljakutset, kuni tuli teade tulistamise kohta. "Esimene kiirreageerimisüksus oli kohal 22.23. Sinna aja sisse jäi ka veel varustuse kontroll. Läksime kinni pidama relvastatud kurjategijat metsas pimedal ajal ja sellistes situatsioonides on meil väga vähe infot, kas ta on üksi või on neid mitu."

Operatsioon käivitus, kurjategija kinnipidamine toimus 00.36 ja peale seda algas järgmine operatsioon, mis pidi vastama küsimustele, kas ta töötas üksi, kus on relvad? Kas on veel ohvreid? "Sellega töötasime terve öö. Hommikul toimusid erinevad menetlustoimingud, läbiotsimised, ülekuulamine ja kahtlustatava ülekuulamine lõppes hilisõhtul."

Veel lisas Vaher, et laste seisund pole väga hea, aga nende elu pole ohus. Selgunud on ka asjaolu, et kurjategija tegutses üksi, politsei pole leidnud tõendeid, et oleks olnud kaasosalisi. 

"Tol ööl laupäeva öösel oli Haapsalu ja Pärnu linnades väga palju tööd. Inimesed tunnevad ennast vabamalt, inimesed on taas väljas lõbutsemas ja soe ilm. See annab alati politseile tööd juurde, seepärast ka tol hetkel, nendel minutitel, läheduses patrulli ei olnud," tunnistas Vaher.

"PPA lähtub relvaluba välja andes perearsti hinnangust. PPA usaldab Eesti arstisüsteemi, kus peaks toimuma kvaliteedikontroll. Peab küsima, kas praegune süsteem tervisetõendi saamiseks on piisav, sest olles olnud pikalt politseinik ja uurinud vägivallakuritegusid kümneid aastaid - suurem osa pannakse toime väga keerulistes psühholoogilistes seisundites," sõnas Vaher, et see on kasvav küsimus ja relv ebastabiilse inimese käes on väga suur oht.

Samal teemal

08.05.2020
Perearst Karmen Joller relvaloa tervisetõenditest: „Ega siis inimene ju ütle, et ma lähen lasen kellegi auto pihta.“
08.05.2020
Jahimeeste seltsi tegevjuht: meie eest jääb saladusse, kas tahtja ikka sobib püssimeheks
08.05.2020
Endine siseminister Hanno Pevkur: politsei ei oleks tohtinud Lihula tulistaja relvaluba pikendada
08.05.2020
Ilmar Raag: Lihulas hukkunud mootorrattur otsustas kaitseliiduga ühinemise 24. veebruaril