Eesti uudised

Kuidas Eesti politsei rahutut inimmassi ohjab? „Kui selgitustest ei ole kasu, siis järgmise sammuna politseinik hoiatab ja annab korralduse, mis kuulub täitmisele.“ 

Viljar Voog, 4. juuni 2020 20:18
Meeleavaldused Detroidis.Foto: Junfu Han / Detroit Free Press / Zuma Press / Scanpix
Kogu maailma silmad on viimased nädal aega olnud suunatud Ameerika Ühendriikide poole. Politseivägivallast alguse saanud massimeeleavaldused USAs toovad igapäevaselt kaasa kokkupõrkeid lihtrahva ja politseinike vahel. Mõnes mõttes on olukord lähedane pronksiööga Eestis, sest rahulikule päevale järgneb märuline öö. 

„Pronksiööst oli politsei- ja piirivalveametil palju õppida. Nendest õppetundidest lähtuvalt oleme viimase kolmeteistkümne aasta jooksul oluliselt parendanud enda meeskonna valmisolekut, treeninud erinevateks sündmusteks valmisolekut ja suurendanud vastava väljaõppega ametnike hulka,“ selgitab Eesti politseinike valmisolekut massimeeleavaldusi ohjata Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo politseikolonelleitnant Marek Unt.

„Lisaks kiirreageerijatele, kes on seesuguste sündmuste puhul ressursi baasiks, on meil eriväljaõppe saanud regionaalne tugiüksus. Sinna kuuluvad inimesed, kes teevad oma tavapärast tööd ning sellele lisaks täidavad vajadusel massiohjega seonduvaid eriülesandeid,“ lisab Unt. „Neid üksuseid kaasame üritustele, kus on suur rahvahulk või eeldus, et rahva seas võib kujuneda rahutu meeleolu. Igal aastal värbame sinna üksusesse uusi liikmeid.“

Tavaliselt puutuvad politseinikud kokku äärmisel juhul paari rahutult käituva korrarikkujaga. USAs on aga näha kokkupõrgete alguses doominokivide järjestikkust kukkumist – pikas inimahelas tekib kokkupõrge ühe korrakaitsja ja meeleavaldaja vahel, mispeale võtab politseinik kasutusele pipragaasi – ja sellest ühest kontaktist levib konflikt üle terve keti. Kuidas tuleks tegelikult inimmasse rahustada?

„Protsess ühe-kahe inimese või suurema grupi rahutute inimeste rahustamise puhul suurt ei erine. Nii nagu üksiku inimese puhul, selgitab politseinik ka rahvahulgale esialgu, mida neilt oodatakse ja teeb teavitustööd. Kui selgitustest ei ole kasu, siis järgmise sammuna politseinik hoiatab ja annab korralduse, mis kuulub täitmisele. Korralduse eiramisele järgneb hoiatus sunni kasutamisega. Kui seejärel situatsioon ei lahene, on politseinikul õigus kasutada isiku või inimgrupi vastu sundi,“ selgitab Unt. „Kui tegemist on olukorraga, kus vahetu oht on kõrgendatud, lüheneb eelpool kirjeldatud protsess ning politseinikul on õigus valida kiireima ja parima lahenduse saavutamiseks sobilik meetod.“

Ookeani taga on rahutuste tõttu rakendatud kõikvõimalikud korrakaitseorganid, teiste seas ka sõjaväelist väljaõpet omav rahvuskaart. Eestis oleks võrreldav organisatsioon kaitseliit. Nagu koroonakriis näitas, saab kaitseliitlasi kasutada ka PPA abijõududena – vabatahtlikke võeti appi piirivalvesse.

„Kaitseliit on osa Eesti laiapindsest riigikaitsest, olles valmis täitma kõiki ülesandeid, mida seadusandlus ja valitsuse poliitilised korraldused ette näevad. Nii nagu me tegutsesime Covid-19-kriisi ajal, toetades nii tervishoiu- kui ka politseijõude. Kaitseliidu valmidus ja võimekus on selleks ka edaspidi täiesti olemas,“ ütles Neeme Brus kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.

Küsimusele, kuidas kaitseväelased õpivad vajadusel massimeeleavaldusi haldama, vastas Brus: „Kaitseliidu üksustel on olemas sõjaline väljaõpe. Vajadusel saab seda alati täiendada.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee