Sisuturundus

Hiina suursaadik Eestis: riigi julgeolek tagab Hongkongi õitsengu ja stabiilsuse 

Li Chao, Hiina suursaadik, 4. juuni 2020, 16:51
Hong Kong on Aasia üks tähelepanuväärsemaid linnu. Foto: Hong Kong Tourism Board
13. rahvakongress kiitis mõned päevad tagasi heaks Hongkongi erihalduspiirkonna õigussüsteemi ja jõustamismehhanismide sätestamise ja parandamise otsuse riigi julgeoleku kaitsmiseks. Õigusakt, mida Hiinas, sh Hongkongis laialdaselt toetatakse, on suunatud ainult Hiina riigi julgeolekut ohustavate tegevuste vastu – näiteks riiki lõhestavate ja valitsust kahjustavate tegevuste, terrorismi ning välise Hongkongi siseasjadesse sekkumise vastu. See otsus on sattunud tähelepanu keskpunkti ning ma sooviksin kasutada võimalust enda seisukohtade jagamiseks.

Ainult riigi seadusandjatel on selle julgeolekut puudutavates küsimustes seadusandlik võim. Riigi julgeolek puudutab Hiina põhihuve. See on mistahes maailma riigi püsimajäämise ja arengu põhialus. Kõigis, nii unitaarsetes kui föderaalsetes riikides, on ainult keskvalitsusel riigi julgeolekut puudutavates küsimustes seadusandlik võim. Kõik maailma riigid pööravad oma julgeolekule palju tähelepanu ja enamikes on kehtestatud julgeoleku alased õigusaktid. Mõnedes on isegi kümneid riigi julgeolekuga seotud õigusakte. Ekstremistid ja riigivälised jõud on ära kasutanud Hongkongi riigi julgeolekualase seaduse puudumist ja mitmesugused julgeolekut ohustavad tegevused on süvenenud.

Pärast eelmise aasta juunis esitatud õigusaktide muudatusettepaneku tõttu tekkinud rahutusi on „Hongkongi iseseisvuse“ eest võitlevate organisatsioonide ja Hongkongi radikaalsete kohalike elanike tegevus muutunud eriti agressiivseks. Eskaleerunud on vägivald ja terrorism ning ka liigne õigusvastane sekkumine Hongkongi asjadesse. Ekstremistid süütasid tänavatel tulekahjusid, loopisid kõikjal bensiinipomme ja Molotovi kokteile, ründasid, vangistasid ja peksid politseinikke ning eraisikuid. See kõik on seadnud riigi julgeoleku tõsisesse ohtu ja ohustab rängalt meie „üks riik, kaks süsteemi“ poliitikat. See on paljastanud märkimisväärsed seadusandlikud lüngad ja vajakajäämised riigi julgeoleku kaitsmises Hongkongi erihalduspiirkonnas. Hongkong on Hiina erihalduspiirkond – Hongkongi küsimused on Hiina siseküsimused. Keskvalitsusel lasub peamine ja lõplik vastutus kõigis riigi halduspiirkondades julgeoleku tagamisel. Samuti on keskvalitsuse käsutuses vastav võim. See on riigi suveräänsuse aluseks olev teooria ja põhimõte ning maailma maades laialdaselt levinud tava. Rahvakongressi otsus peegeldab riigi võimu ja vastutust.

Otsusega ei muudeta Hongkongi põhiseadust. Hongkongi erihalduspiirkond võtab põhiseaduse paragrahvi 23 kohaselt „ise vastu seadusi, et keelata mistahes Rahvavabariigi keskvalitsuse vastu suunatud riigireetmine, keskvalitsusest lahkulöömine, mässule õhutamine,  keskvalitsuse kahjustamine või riigisaladuste vargus, välismaiste poliitiliste organisatsioonide või organite poliitiline tegevus piirkonnas ning piirkonna poliitilistel organisatsioonidel ja organitel välismaiste poliitiliste organisatsioonide ja organitega sidemete loomine.“ Asjaomased seadused ei ole aga enam kui 20 aastat pärast Hongkongi tagastamist Hongkongis ja Hiinas laiemalt probleeme külvata püüdvate isikute ja riigiväliste vaenulike jõudude poolse sabotaaži ja takistava tegevuse tõttu ikka veel materialiseerunud. Mõned varjatud motiividega isikud on põhiseaduse artikli 23 jõustamist stigmatiseerinud ja demoniseerinud ning see on pikaks ajaks „riiulile ootele jäämise“ ohus.

Samal ajal on pikaks ajaks kõrvale jäetud ka mõned Hongkongi praeguste seaduste sätted, mida saaks kasutada riigi julgeoleku tagamiseks. Rahvakongress tegi selle otsuse vastavalt põhiseaduse asjaomastele sätetele. See on riiklikul tasemel tehtud süsteemikorraldus, et sätestada ja parendada Hongkongi erihalduspiirkonnas riigi julgeoleku kaitsvat õigussüsteemi ja jõustamismehhanisme. See ei ole vastuolus Hongkongi põhiseadusega, ei asenda ega välista Hongkongi põhiseaduslikku vastutust ja Hongkongi põhiseaduse paragrahvist 23 tulenevaid seaduslikke kohustusi ise riigi julgeolek tagada. Hongkongi erihalduspiirkond peab endiselt esimesel võimalusel täitma oma põhiseaduse paragrahvist 23 tulenevad seadusandlikud ülesanded.

See otsus võimaldab Hongkongi elanike seaduslikke õigusi ja huve paremini kaitsta. Hongkongi elanikud on pärast Hongkongi emamaale tagastamist saanud kasutada ulatuslikumaid õigusi ja vabadusi kui iial varem. Õigused ja vabadused ei ole siiski piiramatud. Enam kui saja maailma riigi põhiseadustes on sõnaselgelt sätestatud, et keegi ei saa enda fundamentaalseid õigusi ja vabadusi kasutada riigi julgeoleku kulul. Riigi julgeoleku kaitsmine on inimõiguste ja Hongkongi elanike õiguste ning vabaduste kaitsmise tähtis eeltingimus ja alus. Sabotaaž ja röövimine ei ole vabadused, politseinike vägivaldne ründamine ei ole vabadus, riigi vara hävitamine ei ole vabadus. Üleskutsed Hongkongile „iseseisvuse“ andmiseks rikuvad „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtet ja on tõsiselt vastuolus Hongkongi põhiseadusega. Rahvakongressi otsus puudutab väga kitsast rühma tegevusi, mis seavad riigi julgeoleku tõsiselt ohtu ning need ei puuduta enamikku inimestest, kes on seaduskuulekad. See ei mõjuta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat, elanike õigusi ja vabadusi ega Hongkongi investeerinud välismaiste investorite legitiimseid õigusi ja huve.

See otsus tagab „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte kindla ja järjepideva rakendamise. Hiina valitsus on endiselt veendunult pühendunud „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte rakendamisele. Valitsus on kindlalt pühendunud võõrjõudude Hongkongi siseasjadesse sekkumise vastu võitlemisele. Keskvalitsus on piisavalt siiras ja enesekindel, et tagada „üks riik, kaks süsteemi“ poliitika muutumatuks jäämine ja kõikumatult jõus hoidmine. Ollakse piisavalt pühendunud ja võimekas, et tagada, et reaalsuses seda ei väänata ega muundata. Riigi julgeoleku kaitsmine on „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte ülitähtis osa. Riigi julgeolekuta ei saa tagada püsivat rahu ja stabiilsust Hiinas ega aastatepikkust õitsengut ja stabiilsust Hongkongis. Ka „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte alustala kaoks.

Hiina suursaadik Eestis Li ChaoFoto: Erakogu

Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni kohaselt olid Briti poole õigused ja kohustused siis, kui Hiina 1997. aastal Hongkongi taas enda valdusesse sai, täielikult rahuldatud. Hiina valitsus hakkas aga piirkonda juhtima vastavalt Hiina põhiseadusele ja Hongkongis kehtivale põhiseadusele, mitte vastavalt Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonile.

Mul on olnud võimalik Hongkongis töötada ning olen Hongkongi ainulaadsest sarmist ise osa saanud. Hongkong on kaunite looduslike maastike ja rikkaliku kultuuripärandiga „idamaade pärl“. Hongkongi ühiskond toimib efektiivselt ning selle piirkonna elanikud on pühendunud, töökad ja hoolivad. Sealsed rahutused kurvastavad mind. Vägivald ja rahutused ei tohiks olla selle linna osa. Usun kindlalt, et tehtud otsus muudab „idamaade pärli“ taas õitsvaks ja stabiilseks ning paneb selle veel kaunimalt särama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee