Poliitika

Peaminister Ratas võttis ERJK-küsimuses kasutusele uue taktika: Reformierakonna ründamise (3)

Viljar Voog, 3. juuni 2020, 14:19
Peaminister Jüri RatasFoto: Robin Roots
Esmaspäeval läbis parlamendis esimese lugemise koalitsiooni seaduseelnõu, mis viiks parteide rahaasjade valvamise Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) käest riigikontrolli alla. Kolmapäevases riigikogu infotunnis oli peaminister Jüri Ratas plaanile vastu seisva opositsiooni suhtes varjamatult kriitiline.

Koalitsioonipartnerid üllatasid Eesti avalikkust mai keskpaigas ootamatult menetlusse antud eelnõuga, mis vastuvõtmisel sisuliselt tähendaks ERJK kaotamist. Erakondade rahastamise järelevalve läheks üle riigikontrollile. Eelnõu vastased näevad vangerduses vastuolu põhiseaduse ja varasema riigikohtu otsusega, rääkimata selle eetilisest küsitavusest.

Samal teemal

Kuigi eelnõu vedajaks on riigikogus EKRE liige Kert Kingo, nähakse seadusemuudatuse taga Keskerakonna kõrvu, sest peaministriparteil on ajalooliselt olnud ERJKga enim vägikaikavedusid ning praegugi on pooleli kohtuasi 1,2 miljoni euro suuruse nõude küsimuses. Lisaks pöördus ERJK hiljuti prokuratuuri poole, et jõuda selgusele vähetuntud ettevõtja Jana-Helen Juhaste 50 000 euro suuruse annetuse küsimuses.

Juhastelt Keskerakonnale tulnud rahasüsti kommenteerides sõnas Ratas riigikogus, et naisel oli annetuse tegemiseks sügavalt isiklik põhjus. 1,2 miljoni euro üle käiva kohtuvaidluse kohta ütles valitsusjuht, et on absurdne arvata, et menetlus seadusemuudatuse tõttu katkeda võiks.

Üldiselt kasutas Ratas aga saadud kõneaega, et rünnata temalt ERJKd puudutavate muutuste sobilikkuse kohta pärinud reformierakondlasi.

Keskerakond vs. Reformierakond

„Ma ei näe mingit põhjust, et nüüd tuleb timmida [seadusemuudatuse] aeg selliseks, et kui ei ole ühtegi menetlust näiteks MTÜ Eesti Keskerakonna osas. Aga kui on menetlused MTÜ Eesti Reformierakonna osas, näiteks, ma ei tea, need teie skandaalid, mis on teil olnud, olgu need kilekotiskandaalid või mingisugused kapiskandaalid, mis me siis teeme? Siis ütleme, et ei, me ei saa seda lõpetada, kuna MTÜ Eesti Reformierakonna osas käib menetlus või mingi teise, kolmanda või neljanda erakonna osas? Minu meelest siin ei ole mingisugust mõistlikku põhjendust,“ sõnas Ratas.

Kaja Kallase küsimusele, kas tegu on tema silmis eetilise käitumisega, peaminister ei vastanud.

Ratas jätkas: „Ma näen seda, et erakondade rahastamise järelevalvet on mõttekas siis ja ainult siis muuta, kui seda kvaliteeti tõsta uuele tasemele. Kas riigikontroll see minu jaoks on? Vastus: jah on. See, et teie erakond kogu aeg riigikontrolliga on olnud opositsioonis, öelnud, et mida riigikontroll segab – ma pean silmas seda teie valitsemisperioodi –, mis aruandeid nad teevad, need on valed jne, see on ju teada-tuntud käekiri teie poolt. Minu arvamus on vastupidine, et riigikontroll on usaldusväärne. Riigikontrolli saab usaldada, ta on kindlasti iseseisev ja ta kindlasti tõstab ka, kui riigikogu nii otsustab, erakondade rahastamise järelevalve kõrgemale, paremale tasemele.“

Edasi võttis Ratas ette endiste reformierakondlastest peaministrite lähenemise kritiseerimise: „Tõesti siin meie erinevus on, et ma tõesti austan riigikontrolli tegevust ja siiralt. Ma ütleks nii, et ma tean seda, nüüd läheb siis riigikontrolli peale vaidlus. Mulle meenub, et näiteks Taavi Rõivas on riigikontrollist öelnud selliselt, et kui vaadata numbrite taha, siis saab iga keskkoolimatemaatikat valdav inimene aru, et need numbrid, mida selles võrdluses kasutatakse, ei ole absoluutselt võrreldavad. Ma ütleks nii, et kindlasti see ei ole selline argumenteeritud kriitika, et riigikontroll ei valda keskkoolimatemaatikat. See on nagu üks näide. Aga ma ütlengi, härra Kruuse, ma arvan, et siin ongi väga põhimõtteline erinevus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Teie olete alati öelnud, et see riigikontroll tegeleb millegi kõrvalisega, segab, noh, näete, ütleb härra Rõivas, et ei vasta seda keskkoolimatemaatikat – see on ju halvustav, otseselt halvustav.“

Rõivas kaitses end: „Hea peaminister! Omamoodi on see ju südantsoojendav, et ikka veel defineerite te oma seisukohti läbi minu varasemate tsitaatide. Teie eelkäija Keskerakonna esimehena valdas seda stiili samuti suurepäraselt. Ja kui te tegelikult sisse elaksite sellesse või süveneksite sellesse toonasesse tsitaati, mida ma 2016. aastal ütlesin, kus riigikontroll ründas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, võrdles nende tehtut sisuliselt võtmekimbu ja mopiga ning siis püüdis neid numbreid võrreldavaks teha, siis küllap te nõustuksite, et need olid võrreldamatud numbrid.“

Ratas ei jäänud vastust võlgu: „Aga teie sellest küsimuse sissejuhatusest saabki ju alguse väga ideoloogiline lõhe riigikontrolli osas Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Te kasutate ka täna, 2020. aasta 3. juunil, formuleeringut, et 2016. aastal riigikontroll ründas teid. No kuidas riigikontroll saab rünnata ühte tugevat peaministrit, Taavi Rõivast? Mis mõttes ründas teid! Juba see mõttemaailm meil on väga erinev. Mina ei ütleks kunagi, et riigikontroll ründab. Riigikontroll teeb oma auditeid, kontrollib riigivara kasutamist. Ju siis oli mingeid probleeme seal.“

Ratas tsiteeris ka Ansipit

Järgmisena võttis Ratas ette Andrus Ansipi 2016. aastal Estonian Airi rahstamise auditi kohta öeldu. „Ma lugesin teie erakonna eelmise esimehe härra Rõivase ütlusi, ma võin võtta teie erakonna järgmise esimehe, härra Ansip riigikontrollist: „Aga riigikontroll, kes peaks samuti võtma laiema vaate, vaatama riigi ja rahva huve, nemad otsivad mingisugust, ma ei tea... Odav kollane konflikt.“ No see ongi olnud läbi aegade selline suhtumine Reformierakonna poolt riigikontrolli.“

Opositsioonipartei kritiseerimise kõrvalt käis Ratas läbi ka ekspertide poolt välja käidud suurimad seaduslikud murekohad ERJK kohustuste riigikontrolli alla viimisel: „Nüüd, kui te küsite selle põhiseaduse aspekti osas, jaa, ma olen nõus, et see tuleb igal juhul läbi arutada riigikogus ja põhiseadusevastast tegevust olla ei saa. Mina ei tea, et riigikontroll oleks öelnud, et see on põhiseadusvastane. Ta on juhtinud tähelepanu teatud küsimustele, kus ta ütleb, et riigikontroll on põhiseaduse järgi oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli tegev riigiorgan, kelle ülesanne on kontrollida riigivara kasutamist. Põhiseaduse paragrahvis 133 on antud loetelu, mida riigikontroll kontrollib või auditeerib siis.

Riigikohus on nentinud, et riigikontrollile on võimalik panna ka ülesandeid, mis ei ole otseselt põhiseaduses kirjas, kuid selleks tuleb täita teatavaid tingimusi. Ja seetõttu tuleb iga riigikontrollile antavat lisaülesannet analüüsida põhiseaduse paragrahvi 133 põhimõtteid arvestades ja välja selgitada, kas a) lisaülesanne on omane Riigikontrollile kui sõltumatule majanduskontrolliorganile, b) lisaülesanne võib kahjustada riigikontrolli põhiülesannete täitmist või c) ülesande riigikontrollile andmiseks on kaalukad põhjused, ehk lisaülesannet ei ole võimalik muul viisil mõistlikult täita või see oleks komplitseeritud.

Ratas kinnitas, et seadusemuudatuse läbiminemisel eraldatakse riigikontrollile parteide rahaasjade valvamiseks kindlasti lisavahendeid ning nende töö ei piirduks üksnes riigipoolse rahastamise – nagu praegu põhiseadus ette näeb – kontrollimisega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee