Eesti uudised

Kaks kuud eriolukorda kasvatas töötust Eestis kolmandiku võrra, eriti valusalt said pihta naised 

Viljar Voog, 3. juuni 2020 10:52
Töötus kasvas koroonakriisis kiiresti.Foto: Tairo Lutter
Pärast eriolukorra kehtestamist Eestis 13. märtsil suurenes registreeritud töötute arv hüppeliselt ning samal ajal vähenes nende tõenäosus tööd leida. Kaks kuud kestnud eriolukorra jooksul suurenes registreeritud töötute arv 38 000 inimeselt veidi üle 50 000-le ning registreeritud töötuse määr 5 protsendilt 7,8 protsendile, seisab Eesti Panga koostatud tööturu ülevaatest.

„Kriis mõjutas esimesena kõige rohkem teenindussektorit, kus hõive ja palgad vahetult enne eriolukorda jõudsalt kasvasid. Eriti suur oli langus majutuse ja toitlustuse ning kultuuri ja vaba aja tegevusaladel, mida välisturismi ärajäämise kõrval tabasid ka lahtiolekuaja- ja alkoholimüügipiirangud, kaubanduskeskuste sulgemine, kaugõppe ja -töö tõttu tekkinud nõudluse langus ning ka viirusehirmu ja -piirangute tõttu kahanenud kodust väljas söömine,“ selgitab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

undefined Foto: Eesti Pank

Uute registreeritud töötute seast kaotas umbes 30% töö koondamise tõttu. Keskmisest suurema teenindussektori osakaalu tõttu oli registreeritud töötuse kasv kõige kiirem Harjumaal, mis moodustas Eesti muutusest enam kui poole. Ka koondatutest veidi üle poolte elas Harjumaal. Taseme poolest on registreeritud töötuse määr Harjumaal siiski endiselt Eesti keskmisest madalam ning ulatus 27. mai seisuga 7protsendini. Kõrgeim on töötuse määr Ida-Virumaal, kus 13,2% tööjõust on töötukassas töötuna registreeritud.

undefined Foto: Eesti Pank

Kui masus sai väga valusalt pihta tööstussektor, kus töötasid peamiselt mehed, siis koroonakriis tabas kõige tugevamini teenindussektori tegevusalasid, kus töötab rohkem naisi. Ka registreeritud töötute juurdekasvust moodustasid suurema osa naised. Lisaks sellele raskendab naiste olukorda tööturul koolide üleminek distantsõppele ja tungiv soovitus lapsi lasteaeda ega vanavanemate juurde mitte viia. See on paraku suurendanud rohkem naiste kui meeste hoolduskoormust ning eriti suure koorma alla on sattunud üksikvanemad, kellest enamik on naised.

„Osad töö kaotanud inimesed ei leia tõenäoliselt niipea uut tööd oma senises valdkonnas ning on väga tähtis, et nad saaksid riigilt tuge koolituste ja teiste tööturumeetmete abil,“ nendib Soosaar.

Töötute kurvastuseks vaevab koroonakriisi tõttu Eestit nüüd töökohtade puudus. Aasta võrdluses oli töötukassal jaanuaris ja veebruaris pakkuda keskmiselt 16% vähem vakantseid töökohti, märtsis ja aprillis seevastu juba rohkem kui 30% vähem. Vabade töökohtade arv kahanes ootuspäraselt kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas ning majutuses ja toitlustuses. Seevastu põllumajanduses vakantsete töökohtade arv aastatagusega võrreldes kahekordistus, kuna põllumajandusettevõtted on piiride sulgemise tõttu sunnitud tööjõudu otsima kohalikult turult.

undefined Foto: Eesti Pank

Siseministeeriumi andmete kohaselt langes Eestis lühiaegselt töötavate välismaalaste arv märtsi lõpust mai viimase nädalani 2200 inimese võrra. Ühelt poolt tähendab välismaalastest töötajate arvu kahanemine seda, et Eesti ettevõtted on varasemast enam sunnitud töötajaid otsima kohalike elanike hulgast, mis on võrreldes kriisieelse seisuga muutunud kasvava töötuse tõttu lihtsamaks. Teisalt ei pruugi kõik värskelt töö kaotanud inimesed olla motiveeritud kohe tegevusvaldkonda vahetama ning töötuskindlustushüvitise toel otsitakse oma ettevalmistusele ja töökogemusele vastavat tööd. Madalama lisandväärtusega valdkonnas alustades kaotaks olemasolev inimkapital kogemuste ja teadmiste näol oma väärtust, seisab Eesti Panga ülevaates.

Soosaare sõnul ei leia osad koroonakriisis töötuks jäävad inimesed tõenäoliselt niipea tööd oma senises sektoris. Kas see tähendab, et töötud peaksid siirduma põllumajandusse?

„Iga inimese olukord on loomulikult erinev,“ vastab Soosaar. „Seda võib küll öelda, et võimalusel võiks kasutada aega oma oskuste ja kvalifikatsiooni suurendamiseks – seda aitab teha töötukassa läbi koolitusmeetmete – ja vaadata ka tööturul ringi avatud pilguga.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee