Kommentaar

Julia Laffranque | Koroonajuhtumitest Euroopa riikide kohtutes 

Julia Laffranque, riigikohtunik, 3. juuni 2020, 17:31
Foto: Pixabay
Riigikohtunik ja endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque annab Õhtulehe lugejatele ülevaate, milliseid koroona tõttu kehtestatud piiranguid on erinevates Euroopa riikides kohtutesse kaevatud.

Kuigi Eesti kohtutesse pole koroonaga seotud küsimusi eriti jõudnud – küll aga õiguskantslerile –, on kolleegid mitmetes teistes Euroopa riikides pidanud selle teemaga igapäevaselt tegelema. Kohtuasju on tekkinud koroona mõju tõttu liikumis- ja ettevõtlusvabadusele ning kohtusse on tulnud pöörduda nii varjupaiga taotlejatel kui ka hooldekodudes lähedase kaotanutel.

Liikumisvabaduse piirangud

23. aprillil tunnistas Praha linnakohus Tšehhi valitsuse seatud vaba liikumise piirangud õigusvastasteks. See oli märgilise tähtsusega lahend, mille sõnum oli see, et igas olukorras tuleb kinni pidada seadusest ja õigusriigi põhimõtetest. Nimelt kehtestati Tšehhis liikumispiirangud tervishoiuministri määrusega ja eirati eriolukorra seadust, mille kohaselt oleks piirangud pidanud kehtestama valitsuskabinet ja kinnitama parlament. Sellest tulenevalt võivad kahjunõudeid esitada näiteks ettevõtjad, kelle poed ebaseaduslikul alusel kinni pandi.

Sloveenia konstitutsioonikohus pidi analüüsima seda, kas valitsuse määrus, millega piirati liikumisvabadust ja kogunemisvabadust avalikes kohtades ning liikumist väljapoole kohalikku omavalitsust, on vastavuses Sloveenia põhiseadusega. Kohus leidis, et probleem on selles, et piirangud on kehtestatud määramata ajaks, mis polnud vajalik eesmärgi saavutamiseks.

Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus leidis, et teatud piirkondades polnud kohalik võim piisavalt otsusvabadust kasutanud, et kaaluda, kas ikka igasugune enam kui kahe inimese kogunemine on keelatud või võib sellest teatud juhtudel – näiteks selliste usutalituste korral, mis ei too kaasa nakatumisriski – erandeid teha.

Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus lükkas mai alguses tagasi ühe Hessenist pärit mehe taotluse esialgseks õiguskaitseks. Kaebaja, kes juba aastaid depressiooni all kannatab, leidis, et tema olukord halveneb, kui ta ei saa teiste inimestega otsest kontakti. Kuigi kontaktipuudus ja sotsiaalne isolatsioon puudutavad eriti raskelt psüühiliselt haigeid, leidis kohus, et kui piirangud täielikult lõpetada, võib see tuua kaasa uue koroonapuhangu ja väga tõsiseid tagajärgi.

Küprosel vaidlustas üliõpilane halduskohtus regulatsiooni, mille kohaselt Küprosele naasvad välismaal õppivad tudengid peavad riiki sisenemisel esitama tervisetõendi. Kaebaja arvates oli selline kodanike riiki mittelubamine ebaseaduslik. Halduskohus leidis aga, et tegemist on üldise regulatsiooniga, mis puudutab suuremal hulgal isikuid, mitte ainult kaebajat ja on mõeldud viiruse leviku ärahoidmiseks ning lükkas kaebuse tagasi. Kui tudeng oleks vaidlustanud riiki sisenemise konkreetse keelu, oleks kohus kaebusega tegelenud.

Itaalia Riiginõukogu ei rahuldanud esialgset õiguskaitset kohalikul tasandil kehtestatud liikumispiirangu leevendamiseks isiku suhtes, kes ei olnud viiruse kandja ja kaebas, et tema isoleerimine takistab tal põllumajanduses leiba teenida. Riiginõukogu leidis, et piirangud on üldistes huvides, kaitsevad rahva tervist ja prevaleerivad erahuvide üle, seda enam, et võimud on võtnud vastu meetmeid majanduskahjude leevendamiseks.

Hispaanias ja Rumeenias uurisid ombudsmanid seda, kas liikumisvabaduse piirangute rikkujatele kehtestatud karistused on proportsionaalsed. Rumeenia ombudsman vaidlustas liikumispiirangute eiramise eest kehtestatud trahvide põhiseaduspärasuse. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel on probleeme liiga rangete trahvidega ja sellega, kuidas politsei on neid trahve kohaldanud, esinenud ka nt Hollandis, Iirimaal, Küprosel ja Prantsusmaal.

Võrdne kohtlemine

Üks oluline kohtulahend seoses koroonaga on Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu 14. mai omamoodi kompromiss „noorte ja vanade“ vahel. Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu ette tõi kaebuse 65-aastane mees, kes leidis, et liit ja liidumaad peaksid koroonameetmete leevendamise tagasi võtma, sest need ohustavad tema elu ja tervist. Teise kaebuse esitas üks noormees, kes palus, et Baierimaa leevendaks veel püsima jäävaid piiranguid, kuna need rikkuvat riskigruppi mittekuuluva elanikkonna põhiõigusi. Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus lükkas mõlemad kaebused tagasi ja toetas Saksa valitsuse koroonaga seotud poliitikat. Kohus leidis, et kaebused ei arvesta riigile ettenähtud kaalutlusruumi ja teadlaste arvamusi. Kuigi võiks arvata, et kogu elanikkonna täielik isolatsioon on parim kaitse, ei riku riik oma kaitsekohustust, kui ta teatud tingimustel lubab sotsiaalseid kontakte ja toetab sellega põhiseadusega kaitstud vabadusõigust. Samas võib riik reegleid kehtestada ka siis, kui see võib kaasa tuua oletatavalt tervemate ja vähem ohustatud inimeste vabadusõiguste piiranguid ning anda sellega ka ohustatumatele võimaluse ühiskonna elust osa võtta nii, et need ei peaks pikemaks ajaks täielikult elust kõrvale jääma.

Maskide kandmine

Potsdami halduskohtus oli mai alguse seisuga pooleli 37 koroonaga seotud kohtuasja, millest enamus said lahenduse juba eelmenetluses. Kaebused puudutasid nii kauplustes maskide kandmise kohustuse vaidlustamist; lastele järeleaitamistundide võimaldamist; nõuet, et muusika- ja tantsukoolid taasavataks, kui ka seda, et lubataks haiglates lähedasi külastada.

Wiesbadeni halduskohus lükkas tagasi ühe kooliõpilase kaebuse, kes tahtis kohustada ametivõime kehtestama tema koolis maski kandmise nõude. Kohus leidis, et koolis tarvitusele võetud hügieeninõuded on piisavad ja maski kandmine on soovituslik.

Samuti jättis Prantsuse Riiginõukogu rahuldamata Sceaux’ linnapea kaebuse halduskohtu otsuse peale, mis oli tühistanud linnapea kehtestatud suud ja nina katva maski kandmise kohustuse tema linnas, põhjendades seda sellega, et kriis on riigielu küsimus ja selliseid otsuseid ei saa vastu võtta kohalikul tasandil.

Kontaktijälitamine

Bulgaarias vaidlustas rühm parlamendisaadikuid koroonaga seotud reegleid konstitutsioonikohtus väites, et need rikuvad õigust privaatsusele ja sõnumisaladust. Ka Slovakkias kaevati konstitutsioonikohtusse seadus, mis võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonile seoses COVID-19-ga. Kontaktijälitamise asemel soovitatakse kasutada mõistet „lähikontaktse teavitamine“ ja sellealased vaidlused nii kohtutes kui ka laiemalt on Euroopas alles tõelisi tuure kogumas.

Hollandi Riiginõukogu pidi 8. aprillil otsustama välismaalaste väljasaatmise üle Itaaliasse.  Tegemist oli ühes asjas ema ja 2019. aastal sündinud lapsega ning teises asjas vaimuhaigust põdeva mehega. Mõlemal juhul olid ametivõimud otsustanud isikud välja saata, kuivõrd Euroopa Liidu Dublin III määruse kohaselt pidanuks nende varjupaiga taotlusi lahendama Itaalia. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale olid Itaalia võimud kinnitanud, et isikutele on tagatud inimväärikad tingimused nende asja otsustamise ajal. Riiginõukogu leidis, et sisuliselt on väljasaatmised õigustatud, kuid seoses koroonaviirusega esinevad reaalsed takistused ja tuleb ära oodata, millal olukord laheneb, et väljasaatmise otsust saaks täita.

Prantsuse Riiginõukogu andis 30. aprillil valitsusele aega 5 päeva, et seada sisse varjupaigataotluste vastuvõtmine kõige suurematele hädasolijatele, sest leidis, et taotluste vastuvõtmise peatamine ei ole õiguspärane.

Hooldekodud

Mitmetes riikides, kus koroonaviirus on nõudnud hulgaliselt ohvreid hooldekodudes, on lähedase kaotanud perekonnad kaevanud hooldekodusid kohtusse. Ka on terve rida ombudsmane juhtinud tähelepanu sellele, et hooldekodudes kasutusele võetavad meetmed ei pruugi olla kooskõlas põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega. Võimalik probleem seisneb ka selles, kas inimesed on saanud oma omakseid väärikalt matta – eriti Itaalias ja Hispaanias, kus oli massiliselt surmaga lõppenud koroonajuhtumeid.

Kohtute toimimine ja menetlustähtajad

Oluline on see, et kohtud toimiksid võimalikult normaalselt, et tagatud oleks igaühe õigus oma asja arutamisest osa võtta, istungite toimumine, nõupidamistoa saladus, asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Hollandis, kus erimeetmete ajal kõik kohtud suleti ja istungeid ajutiselt ei toimunud, kaebasid välismaalased, keda tahetakse välja saata, et neid ei kuulatud ära. Hollandi Riiginõukogu pidi vastama küsimusele, kas isiku õigust õiglasele kohtupidamisele on rikutud juhul, kui teda ei saa ära kuulata. Riiginõukogu leidis, et ei ole, kuivõrd see pole absoluutne õigus, sest põhiõigusi võib piirata, kui see piiramine on ettenähtav, avalikes huvides ja proportsionaalne ega riiva õiguse tuuma. Kui mõlemad pooled on nõus, võib erandkorras piirduda kirjaliku menetlusega või, kui kaebaja soovib, telefonis tema esindaja ärakuulamisega kohtu poolt. Kui kaebaja aga sellega ei nõustu, siis peab kohus tegema kõik endast oleneva, et kuulamine toimuks. Kui see ikka on praktiliselt võimatu, siis tuleb kaaluda kaebaja ja teiselt poolt avalikkuse ja tervise huve. St võib küll otsustada, et kirjalikust menetlusest piisab, kuid see otsus ei saa tulla automaatselt, vaid asjaolusid vaagides.

Prantsusmaal lükkas Riiginõukogu tagasi advokaatide kaebuse, et õiglase kohtupidamise jätkamise huvides antaks riigi poolt neile piisavalt kaitse- ja desinfitseerivaid vahendeid,  sest kohtunikel on maskid olemas. Prantsuse Riiginõukogu tuletas meelde, et kohtukorraldust on eriolukorra ajal muudetud selliselt, et keskendutakse vaid olulisematele asjadele ja peamiselt kaugtöö vormis ning et nii või teisiti esineb nõue, et kohtusaalid peavad olema piisavalt suured ja puhtad, samuti polevat valitsusel ressursse advokaatidele kaitsevahendite jagamiseks ja põhivabaduste kaitse ei ole selliselt ohus, et peaks advokaatide kaebuse rahuldama.

Koroona on tõstatanud ka küsimuse menetlustähtaegadest: kas kaebajatele võiks teha mööndusi kaebe- ja muude menetlustähtaegade ületamise osas; ja kas kohtud jõuavad kõiki asju piisavalt kiiresti menetleda. Näiteks Rail Balticu kohtuasjas märkis Riigikohtu halduskolleegium oma 19. mai otsuses, et istung jäi ära Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu. Selle kompenseerimiseks andis kolleegium pooltele lisatähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Sama tähtaja jooksul võis esitada ka uusi taotlusi, millega teistel menetlusosalistel oli võimalus tutvuda ja neile vastu vaielda.

Arvata võib, et tulevikus on koroonaviiruse tõkestamiseks vastuvõetud meetmete tõttu veel teisigi kaasusi tulekul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee