Eesti uudised

ÕL VIDEO | Pimemassöör: meie näpud on meie silmad 

Gitta Riener | Video: Robin Roots , 3. juuni 2020, 16:36
Foto: Robin Roots
"Ma usun, et nägija ei tunneta seda, mida pime. Pime ju ei näe midagi," räägib pimemassöör Elve Gavaljan, kes oma õpingute alguses kahtles,  kas talle see amet üldse sobib. Ometi on tal tänaseks tööstaaži kümme aastat. 

Elve mõtles õpingute alguses, kuidas on üldse võimalik tuvastada pinges koht. "Nüüd ütled küll kohe ära, et siin on midagi teistmoodi. Meie näpud on meie silmad," tõdeb ta. Tema sõnul pole pimedal väga palju muid valikuid, kui töötada massöörina. 

Samal teemal

Vaegnägijast massöör Merike Koov leiab, et päris kõikidele see amet ikkagi ei sobi. "Kas see elukutse sobib, selgub kutsesobivuse koolitusel, kus õpetatakse lihtsamaid massaaživõtteid. Siis tunned ära, kas sa üldse tahad võõra inimese paljast keha puudutada," selgitab Merike. 

Tema sõnul erineb pimemassööriks õppimine täielikult sellest, kuidas õpivad nägijad, kellele näidatakse liigutused ette. Lisaks on neil abiks ka joonised ning kirjalikud materjalid.

"Pimedatel ja vaegnägijatel käib õpetamine nii, et õpetaja paneb käed kliendi peale ja õpilane paneb omakord käed õpetaja käe peale. Niimoodi tunnetatakse, kuidas mööda keha käed peavad liikuma," kirjeldab Merike õppimisprotsessi.

Elve sõnul räägivad ka kliendid seda, et igal pimemassööril ja vaegnägijal on oma käekiri ja kõik teevad massaaži erinevalt. "Sa ju lood oma kätega midagi," sõnab Elve. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee