Maailm

Eesti suursaadik mässudest Ameerikas: „Kui hilisõhtul vaadata, mis ümberringi toimub, on natukene õõvastav.“ (1)

Viljar Voog, 1. juuni 2020, 16:57
Eesti suursaadik ÜRO juures Sven JürgensonFoto: Kuvatõmmis / Välisministeerium
Ameerika Ühendriikide suurlinnades on juba päevi toimunud meeleavaldused, mis öösiti üle läinud massirahutusteks. Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson sõnas, et vähemalt praegu on päevasel ajal USAs siiski turvaline liigelda.

Mässud üle USAs algasid, kui Minneapolise linnas tapeti George Floyd, relvastamata mustanahaline mees, kelle politsei tänaval kinni pidas, maha surus ja kes lämbus, kui politseinik Derek Chauvin mitu minutit põlvega tema kõrile surus. Sealjuures oli pealtvaatajate videotest näha-kuulda, kuidas Floyd korduvalt ütles, et ta ei saa hingata. Minneapolisest alanud meeleavaldused on nüüdseks levinud ligi poolesajasse USA linna ning pahatihti lähevad need üle ka massimässudeks, kus rüüstatakse poode ja põletatakse nii munitsipaal- kui ka eravara.

Samal teemal

„Tõenäoliselt olete te uudistega sama palju kursis kui meie siin,“ nentis Õhtulehe palve peale olukorda kirjeldada Jürgenson, kes elab New Yorgis. „Siin on äpp, mille nimi on „Citizen“, kus on näha kõik sinu ümbruses toimuv. Kui hilisõhtul vaadata, mis ümberringi toimub on, on natukene õõvastav.“

Eesti diplomaat lisas: „Võib-olla olukord muutub, aga praeguse seisuga tundub mulle, uudiseid jälgides, et päevasel ajal on kõik turvaline. Demonstratsioonid hakkavad kogunema pärastlõunal, esialgu on nad olnud rahumeelsed, aga kogu vägivald ja ohtlik olukord tekib, kui hakkab pimenema.“

Välisminister Urmas Reinsalu tõi välja, et USAs toimuv on mõnevõrra erinev hiljuti Euroopas toimunud suurtest meeleavaldustest, kui Prantsusmaal protesteeriti riigis valitseva majandusliku ebavõrdsuse vastu.

„See on huvitav erinevus näiteks „kollaste vestide“ meelavaldustega, kus ka päeva ajal möllati. Aga samas tuleb tuttav ette: kes mäletab, siis olid samuti need päevad-ööd pronksiööl. Päeval oli Tallinnas täiesti rahulik, jalutasid vanalinnas, aga Walpurgi öö läks lahti, kui pimenes,“ tõdes Reinsalu ja sõnas, et Eesti kodanikud, kes USAs viibivad, peaksid turvalisuse tagamiseks jälgima kohalike võimude hoiatusteateid. Ohtlikke piirkondi ära märkiv äpp kannab selles kontekstis olulist rolli, sest linnad on suured ja märul käib enamasti teatud keskustes.

„Mul on tütar, kes just eelmisel reedel lõpetas keskkooli ja eile olid tal külalised,“ ütles suursaadik Jürgenson. „Kui nad hakkasid öösel ära minema, siis ma ütlesin, et vaadake kindlasti sealt äpist, kus midagi toimub ja proovige vältida neid piirkondi.“

Suured ja kogu maailma tähelepanu toimunud massimeeleavaldused, mis päevi ja nädalaid lõppesid elanike ja politseinike kokkupõrgetega, toimusid terve möödunud aasta ka Hongkongis. Needki algasid eelmisel nädalal vaatamata koroonakriisile uuesti, sest Hiinas võeti vastu vastuoluline sisejulgeolekuseadus, mis lubab keskvõimudel senini eripiirkonnana käsitletud Hongkongis oma väge näidata. Hongkongi küsimust arutati ka reedel – viimasel Eesti eesistumise päeval – ÜRO julgeolekunõukogus.

Jürgensoni sõnul on meeleavaldused demokraatliale omased. „Eks demokraatlikes riikides asi vahest käest ära läheb, on läinud igal pool. Seda oli ka huvitav reedel kuulata Hongkongi arutelul, kui hiinlased üritasid viidata Ameerikas toimuvale, siis minu meelest andis väga hea vastuse USA saadik, kes ütles, et pole ühtegi demokraatiat, mis oleks ideaalne. Igas demokraatias on probleeme. Mis eristab demokraatiat diktatuurist, on, kuidas neile probleemidele vastatakse, kuidas käsitletakse – midagi ei panda kalevi alla, ei peideta, nende üle arutatakse,“ nentis Eesti saadik.

Ta jätkas: „Kui politseivägivald on siin riigis olnud probleemiks, siis seda tunnistatakse. Seda tunnistavad osariigid, keskvalitsus – sellega tuleb tegeleda. Ameerika ajaloo üks väga tõsine probleem on olnud rassism ja kuigi see pole endeemiline, süstemaatiline, siis tegelikult see ikkagi eksisteerib. Praegu toimuv tekitab tõenäoliselt taas debati, mis on tegelikult juba sadu aastaid kestnud. Lõppkokkuvõttes tuleb probleem välja juurida.“

Jürgenson kõneles Eesti ajakirjanikele seoses Eesti eesistumise lõpuga. Pressikonverents on järelvaadatav:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee