Poliitika

VIDEO | Milline on Eesti majanduse olukord? Ministrid ja riigikontrolli andsid aru 

Johanna-Kadri Kuusk, 1. juuni 2020 13:16
Jürgen LigiFoto: Kuvatõmmis/Riigikogu otseülekanne
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval avalikul istungil ministritega eriolukorrast väljumist, majanduse ja riigirahanduse olukorda ning kriisimeetmete rakendamist. Istungile kutsuti sotsiaalminister Tanel Kiik, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, maaeluminister Arvo Aller, rahandusministeeriumi ning riigikontrolli esindajad.

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul ei ole täitunud ootused, et riigi tugi majandusele on kiire, ajutine ja täpne.

“Oleme juhtinud tähelepanu, et laenugarantiid kui kõige mahukam kriisimeede ei ole toonud majandusse lubatud lisaraha, sest tingimused ei vasta majanduse riskidele,“ ütles komisjoni esimeees. „Nüüd on sarnaste seisukohtadega pöördunud valitsuse poole Eesti Pank ja ettevõtlusorganisatsioonid.“

Ligi sõnul valitsus on suhteliselt rohkem soosinud otsest laenamist, kuid selleks pädevuse loomine riigile ei tundu realistlik. Samas hakkab otsa saama palgatoetuste aeg ja nende tingimusi tuleb hakata piirama. „Tänasel istungil loodame kuulda valitsuse kavadest sellest olukorrast välja tulekuks,“ lausus Ligi.

Praegune majanduslik olukord

Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis majanduslangus 0,7 protsenti, mis on 3,7 protsendine langus võrreldes eelnenud kvartaliga. Meie esimese kvartali kukkumine oli veidi võrreldes näiteks Soome, Leedu ja Rootsiga. Samas on see väiksem majanduslangus, kui võrrelda meid Läti, Saksamaa ja Prantsusmaaga.

Esimeses kvartalis jõudis langus peamiselt majutusse ja toitlustusse. 

Kõige värskemad andmed majandusolukorrast on mai esimesel nädalal konjuktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust. Eestis ja ka lähiriikides pöördus majanduslik koondindeks vaikselt paranemise poole. Eesti tarbijad olid aprilliga võrreldes mais juba enesekindlamad ja samuti tuli ka kaubanduses kindlustunnet juurde. Samas jätkus ebakindlus teenindussektoris.

Kiik: haigekassa kulud on oodatust väiksemad, töötukassal mitte

Sotsiaalminister kandis ette, et haigekassas olid koroonaviiruse puhangu kahjud väiksemad sellest, mida valitsus kartis. Sellepärast on jäänud üle ka osa 100 miljoni eurosest toetusrahast, mis haigekassa sai. Kiige sõnul jääb hinnanguliselt pool alles. Kuna maksulaekumine on sellel aastal kriisi pärast palju väiksem, siis on Kiige sõnul võimalik selle kaudu haigekassa eelarve oodatav miinus ühendada toetuse ülejäägiga.

Töötukassa netovara väheneb tänavu umbes poole miljardi euro võrra, millest suure osa ampsavad kriisi ajal välja makstud töötasu hüvitised. Kiige sõnul on perioodil märts kuni juuni oodatav kulu palgahüvitistele umbes 330 miljonit eurot, kuigi loodetakse väiksemat numbrit. Kui see summa tuleb siiski nii suur, siis peab töötukassa hakkama kasutama raha ka valitsuse reservist ja neile on selleks puhuks ette nähtud lisatoetust umbes 36 miljonit eurot. 

Aller: MESis on asi väga aktiivselt käima läinud

Maaeluminister teatas, et MESi toetusmeede on käima lükatud ja praegu on avalduste esitamise voor. Laenude osas on Alleri sõnul kokku 44,2 miljoni euro jaoks taotlusi saadetud ja sellest 23 protsenti on olnud põllumajanduse valdkonnast. Seda, kui paljud taotlused MES tagasi lükkab, ei osanud Aller hetkel öelda. „Näeme, et praegu on väga aktiivselt asi käima läinud. Praegu on veel külviaeg, aga kui tuleb koristusaeg, siis need toetuste taotused ilmselt kasvavad. Peame arvestama, et ka piimakasvatajatel võib tekkida varsti seis, kus nad peavad MESilt abi taotlema,“ seletas Aller.

Ligi pinnis Allerit ka maasikakasvatajte osas. „Ütle, mis olukord siin siis ikka on, kas maasikakasvatajatel on lootust hooajatöölisteks. Me näeme, et eesti tööturg ei tööta. Palun räägi mulle päriselt, mitte seda juttu, mida Ratas alati vastab,“ küsis ta. Alleri sõnul on maasikakasvatajate küsimus igal nädalal valitsuse laual. Alleri sõnul ollakse valmis ka kasutama kohapealset tööjõudu ja eestlastest tööjõu abil ikkagi maasikad ära korjata. Kiik täiendas, et riik tahab hakata pakkuma ka töövahenduse lisateenust nendele välismaalastele, kellel ühes põllumajandusettevõttes hooajatöö läbi saab ja kes saaksid minna kuhugi mujale veel tööampse tegema.

Siem: KredEx veel toppab

Minister tõi välja, et EASi väljastatavad toetused on juba taotlustega täidetud. Turismisektori 25 miljonilisest toetusest on osa veel taotlemata. 

KredExi osas näitab erakorraliste laenumeetmete praegune pilt, et kõigist taotlustest on 52 positiivset otsust tehtud. Siemi sõnul võib juhtuda, et käendused ja laenud ei lähe käima, sest ettevõtlust nöörivad piirangud on alles nüüd osaliselt leevendumas. „See võib kaasa tuua selle, et kui tegevus kasvab, siis hakkab ka laenude ja käenduste nõudlus turul kasvama. Ma ei saa praegu veel öelda, kas kõik meie meetmed töötavad, ilmselt annaks neid veel timmida,“ sõnas Siem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee