Maailm

Eesti saaks Euroopa Komisjoni esitatud taastekava kohaselt 3,3 miljardit eurot, Eesti poliitikud on äraootaval seisukohal 

Toimetas Hindrek Pärg, 27. mai 2020 19:51
Ursula von der Leyen.Foto: Reuters/Scanpix
Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku mahuka taastekava kohta, mis lisaks Eestile 3,3 miljardit eurot ELi eelarveettepanekule. 

"Selleks et taastamine oleks kõigi liikmesriikide jaoks kestlik, ühtlane, kaasav ja õiglane, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus taasterahastu Next Generation EU, mis on osa võimsast, ajakohasest ja uuendatud pikaajalisest ELi eelarvest," seisab Euroopa Komisjoni teates. 

Selles lisatakse: "Selleks et kaitsta elusid ja elatusvahendeid, taastada ühtne turg ning kindlustada püsiv ja jõukas taastumine, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve potentsiaal. Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot, ja ELi 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve sihipärane tugevdamine, suurendavad ELi eelarve vahendeid kokkuvõttes 1,85 triljoni euroni."

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul muudab taastekava "meie ees seisva tohutu väljakutse võimaluseks, sest toetatakse taastumist, kuid samas investeeritakse ka tulevikku." Ta lisas, et Euroopa roheline kokkulepe ja digitaliseerimine edendavad töökohtade loomist, majanduskasvu, ühiskonna vastuupanuvõimet ja keskkonna tervist. "Käes on Euroopa võimalus. Meie tegutsemistahe peab vastama meie kõigi ees seisvatele väljakutsetele. Next Generation EU on ambitsioonikas vastus," lisas von der Leyen. 

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lisas, et kava on hea nii Eestile kui ka Euroopale. "Eesti jaoks tähendab komisjoni välja pakutud taastepakett 3,3 miljardit eurot lisandust ELi eelarveettepanekule – see on rohkem kui pool sellest summast, mis meil oli kasutada kogu käimasolevaks ELi eelarveperioodiks aastatel 2013-2020. Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile enam kui neljakordistub, 125 miljonilt 552 miljonini; piiriülestele transpordiprojektidele suunatavad lisavahendid on hea uudis Rail Balticu projektile. Kõige suurem tugi läheb liikmesriikidele vajalike investeeringute ja reformide toetamiseks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mille prioriteetideks on üleminek rohelisele ja digimajandusele. Komisjoni poolt välja käidu annab riikidele suure vabaduse raha ise kõige õigemasse kohta suunata, seega on paketi edukas ärakasutamine suuresti Eesti enda kätes," märkis Simson. 

ERR-i uudisteportaal rääkis lisaks Simsonile ka teiste Eesti eurosaadikutega, kes ootavad ettepaneku täpsemaid detaile

Riho Terrase (Isamaa) sõnul on Komisjon näidanud soovi viia Euroopat edasi. "Kindlasti see väga oluline arutelu tuleb siin majas ja tuleb komisjoni nõukogu vahel üsna intensiivne," sõnas ta.

Endine peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) peab abipaketti õigeks. "See nüüd erilisest Euroopa Liidu solidaarsusest küll ei kõnele, kui ebavõrdsus aina suureneb. Seetõttu ma pean seda abipaketti või neid pakette õigeks, aga küsimus on muidugi detailides," sõnas ta.

Europa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) sõnul looks ühislaen pretsendendi majanduspoliitika integreeriumiseks. "Siiamaani ei ole võetud ühiselt laenu Euroopa Liidus, ei ole seatud ühiselt kohustusi, ja põhimõtteliselt see loob pretsetendi, kus tekib eeldus ühisema maksupoliitika, majanduspoliitika integreerumiseks, milleks minu hinnangul ei ole mittemingisugust õiguslikku alust, ega mandaati," märkis ta.

Eurosaadik Marina Kaljurand (SDE) märkis, et Euroopa Liidus maksustamine on ja jääb liikmesriikide pädevuseks, aga mõnel juhul võiks kaaluda üleeuroopaliste maksude sisseseadmist. 

Jüri Ratas: taaskäivitamise kava on positiivne ja jõuline samm

Kolampäeva õhtul saatis oma kommentaari ka peaminister Jüri Ratas, kes on veendunud, et Euroopa Liit peab kriisile reageerima ajutise, suunatud ja piisavalt suure jõuga. "Taaskäivitamise kava on positiivne ja jõuline samm ning selge märk, et Euroopa Liit soovib väga kiiresti majandust kriisist väljuda ja liikuda rohelise, digitaalse ja vastupidava majanduse poole," seisab pressiteates. 

Peaminister jätkas: "Komisjoni ettepanekus suurendatakse investeeringuid kliimeesmärkidele ja digiarengule ning reformidele, mis muudaksid riigid vastupanuvõimelistemaks võimalikele tulevastele kriisidele. Eesmärk on toetada riikide majanduste muutumist tugevamaks. See tähendaks suuremat tuge investeeringuteks meie inimeste ja ettevõtjate heaks, reformide elluviimiseks ning taristu rajamiseks. COVID-19 tervisekriisi leevenemisel on majanduse taaskäivitamiseks need investeeringud nüüd veelgi olulisemad.  

Väga oluline on lühiajaliste väljakutsete kõrval pöörata kindlasti tähelepanu ka Eesti pikaajalistele sihtidele ja arenguvajadustele. Meie jaoks on kindlasti olulisel kohal inimeste tervis ja oskused, tugev ja teadmistepõhine majandus, uuenduslikud tehnoloogiad ning turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Neis saame tugineda strateegia Eesti 2035 prioriteetidele. 

Ettepanek taaskäivitamise kava kohta tähendaks Eestile 3,3 miljardit eurot lisaks ELi pikaajalise eelarve ettepanekule. Sellest 1,85 miljardit oleksid toetused ja ülejäänu võimalus saada väga headel tingimustel laenu. Nende toetuste hulgas on õiglase ülemineku fondi tugi roheüleminekuks, mis neljakordistuks Eestile 125 miljonist 552 miljoni euroni. See on väga tähtis kindlasti ka Ida-Virumaa jaoks. Samuti suurendatakse ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu vahendeid.

Majanduse taaskäivitamiseks on kriitiline siseturu toimimine ning investeeringud piiriülestesse ühisprojektidesse, nagu Rail Baltic. Seisame jätkuvalt selle eest, et Rail Baltic saaks ELi eelarvest rahastuse.

Kindlasti pean vajalikuks, et Euroopa Liidu laenamise võimaldamise kohta ütleks oma sõna ja otsuse Riigikogu. EL soovib laenuga toetada kriisioludes suuremat pikaajalist eelarvet. Pean oluliseks, et sellest tehtavad investeeringud aitaksid ühelt poolt kriisist kiirelt väljuda ning teiselt poolt tooksid ka pikaajalist kasu.

Üleilmne tervisekriis mõjutab tugevalt kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja kogu ülejäänud maailma. See on kahjuks võtnud tohutu hulga inimeste elusid ning pannud ka Euroopa majanduse seisma. Meie riikide majandused on niivõrd tihedalt seotud, et meie inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. Euroopa Liidu ajaloo suurim taaskäivitamispakett on seetõttu oluline hüppelaud kõigile liikmesriikidele, et elavdada majandust ning tagada Euroopa inimestele töökohad ja elamisväärne tulevik.

Loodetavasti saame lähikuudel selguse, kui suur ja milline saab olema Euroopa Liidu järgmine eelarve ning Eesti osa selles. Meid ootavad ees veel keerukaid läbirääkimised nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendiga. Selge on see, et meil tuleb tegutseda kiirelt, et inimeste heaolu eest seista ja Euroopa majandus taas käivitada.”

Taastekava täistekstiga saab tutvuda SIIN (inglise keeles). 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee