Müstika

MÜSTIKA | Saadikud teispoolsusest: kägu kukub leina, vares kraaksub halba 

Sirje Presnal, 30. mai 2020 16:49

Miks mõni lind on koduõuele pikisilmi oodatud, kuid teisest räägitakse kui õnnetuse või isegi surmakuulutajast? Lindudega seotud pärimusi ja nendega seotud endeid tutvustab folklorist Mall Hiiemäe.

Muistse ettekujutuse järgi muutub meie hing pärast surma linnuks ja linnu kujul saab ta meile sõnumeid tuua. Kui metsalind tuli surelike territooriumile, peeti seda tähenduslikuks endeks. Kägu oli üks neid, kelle õuele tulekut peljati.Ka sookurge peeti halva kontakti toojaks ja teda tõepoolest peljati. Sookurest palju paremaks ei peetud esialgu ka valge-toonekurge, kui too 19. sajandi keskpaigas Eestimaale jõudis.Pahaendeliselt kraaksuvat varest teatakse pigemini kõigest kui pahanduse, tüli või halva teate toojat ning tema üle visati teinekord naljagi. Arvati, et linnud teavad asju ette, kuid ikka kõiki asju päris täpselt ei aima. Pealegi muutuvad ennete tõlgendused ajas ja endeid, mida kunagi arvati kuulutavat suurt ebaõnne, võib nüüd vaadata kui vihjet eesootavale väiksemale viltuvedamisele. Lohuta end pigem sellega, et ükski ebaõnnemärk ei tähenda midagi väga hullu. Võib-olla ainult pisikest viperust – näiteks ootad bussi ja see sõidab nina alt minema.

Linnupete on olulineKevadel rändlindude saabudes tuli enne hommikust õueminekut linnupetet võtta – leivapala põske pista. See maagiline toiming neutraliseerib linnult inimesele vahendatavat halba mõju. Peljati, et kuna tegemist on teispoolsusest saabunuga, kannab lind, keda kevadel esimest korda kuuldakse, endaga surmariigi hingust. Linnupette võtmisele on ka pragmaatilisem põhjendus: me vajamegi hommikul turgutust.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee