Eesti uudised

Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?

VIDEO | VÕÕRSILT TAGASITULNUTE PROOVIKIVID: „Me räägime sama keelt, aga mõtleme ikkagi teistmoodi.“ (3)

Gitta Riener, 2. juuni 2020, 11:21
Foto: Gitta Riener
Eestisse naasnud Sirje sõnul on ta 38 võõrsil elatud aastaga nii palju muutunud, et Eestis elavad tuttavad ei mõista teda. Mitu tagasipöördujat leiab, et neil aitaks uuesti kohaneda, kui leida endale kogukond, kus saab jagada oma teekonda, mõtteid ja hirme.

Sirje oli Eestist ära 38 aastat, elades nende aastate jooksul nii Soomes kui Rootsis. Tagasi Eestisse tuli ta 2019. aasta jaanuaris. Sirje lahkus sellepärast, et ta ei näinud Eestis tulevikku. „Kõik oli hall ja piirid olid kinni. Puudus oli muidugi kõigist tarbekaupadest ja isegi toiduainetest, ning ei tahtnud endale sellist elu. Aga kui ma Eestist ära kolisin, oli muidugi kõik raske. Kuigi muidugi tundub, et oli ilus, kõik oli ju seal [võõrsil] saadaval,“ räägib Sirje. 

Sirje sõnul on ta 38 ära oldud aastaga nii palju muutunud, et tunneb, et Eestis elavad tuttavad ei mõista teda. „Ma olin ikkagi nii palju aastaid ära ja sugulased ja tuttavad, kes mul siin on, nemad ikkagi minust üldse aru ei saa. Ma ei oska öelda, milles asi, aga ma olen aru saanud, et nad ei saa minust lihtsalt aru. Me räägime sama keelt, aga mõtleme ikkagi teistmoodi,“ arutleb Sirje, kes eestlastest rohkem suhtleb praegu hoopis sõbrannadega, kes elavad Soomes või Rootsis.

Sirje oli Eestist ära 38 aastat, elades nii Soomes kui Rootsis.Foto: Gitta Riener

Eestis saab laps olla iseseisev

Eesti rahvaarv on kasvanud juba viiendat aastat tänu sisserändele, näitavad statistikaameti andmed. Näiteks 2019. aastal saabus Eestisse elama 5030 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kuid statistikud toovad välja, et eestlaste endi osatähtsus rahvastikus väheneb, mis võib rahvusriigi ohtu seada. Kes on aga need Eesti inimesed, kes elavad mõnd aega võõrsil ja siis kodumaale tagasi pöörduvad?

Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõveriku sõnul on tagasipöördujate läbilõige rikkalik ja eripalgeline.Foto: Gitta Riener

Samal teemal

Täpset ülevaadet Eestisse tagasipöördujate kohta paraku pole. Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõveriku sõnul on tagasipöördujate läbilõige rikkalik ja eripalgeline. „Me ei saa öelda, et tagasipöörduja on teatud kindlate tunnustega. Neid on alates tippspetsialistidest kuni õppima läinud noorteni,“ kinnitab ta.

Vägagi erinevad on ka tagasipöördumise põhjused. „On neid, kes teevad seda suurest armastu­sest; on neid, kes on sunnitud olukorras kas siis pereliikmetega toimunud sündmuste tõttu siin kodumaal või ka võõrsil," toob Kõverik välja.  „Kvaliteetuuring, mis annaks ülevaate, millised tagasipöördujad meil on ja mis on nende murekohad, nõuaks sadade inimeste uurimist, et see ülevaade oleks terviklik. Seni tehtud uuringud on peamiselt keskendunud ühele või teisele asjaolule, näiteks kas tööturule sisenemine või laste koolis toimetulek.“

Marika kolis Eestisse tagasi 2014. aastal. Mitte enam üksi, vaid koos mulatist lapsega, kes nüüdseks on seitsmeaastane.Foto: Gitta Riener

Marika kolis Eestisse tagasi 2014. aastal koos mulatist lapsega, kes nüüdseks on seitsmeaastane. Ta hakkas tagasitulekuplaane pidama siis, kui laps sündis, sest pidas oluliseks, et ta lapsel oleks võimalik olla iseseisev. „Inglismaal on laps viie­aastaselt juba täiskohaga kooliõpilane. Ma arvan, et Eesti inimesed ei kujuta ettegi, et Inglismaal puhkavad lapsed suvel ainult kuus nädalat. See kõik mõjutas. Ja lapsel ei ole seda isiklikku iseseisvust. Eestis saab ta käia üksinda õues, ta käib raamatukogus, ta käib poes, tal on sõbrad, tal on iseseisvus,“ räägib Marika, et Inglismaal ei oleks see mõeldav.

Töökoha leidmine teeb peavalu

Kuidas kohanemine kulgeb, sõltub Marika sõnul sellest, kas sa tuled tagasi üksinda või lastega või koos perega. „Mina saan rääkida ainult enda kui üksikema seisukohast. Tulin tagasi lapsega kahekesi. Meil oli selline probleem, et iseennast sain ma Rakveresse sisse kirjutada, aga last ei saanud. Sellepärast venis lasteaiakoha saamine ligi aasta aega. Tuli võtta lapse isalt kiri, allkirjastatud ja notariaalselt kinnitatud, et ta lubab elada lapsel siin linnas koos emaga,“ räägib Marika.

Raskusi valmistas Marikale veel töökoha leidmine: „Ütlen ausalt, et mina ei käinud Eestis tööl. Mul ei olnud lapsele lasteaiakohta, mul ei olnud teda kuskile panna. Aasta ja seitse kuud. Jah, ma otsisin Eestis tööd.“ 

Olles töötu, läks Marika vahepeal koos lapsega kaheks kuuks Inglismaale. „Tegin lapse isaga kokkuleppe, et kui järgneva kahe nädala jooksul Eestis tööd ei leia, kolime Inglismaale tagasi. Et Inglismaal nagunii tööd saab. Päev enne lennukile minekut kandideerisin ühte tekstiiliettevõttesse ja sain kohe sinna tööle. See võib-olla oligi saatusega mängimine,“ tõdeb Marika.

Ethel otsustas 2009. aastal sõita koos kahe sõbraga läbi Euroopa, ent lõpetas oma reisi Lääne-Aafrikas Ghanas.Foto: Erakogu

Ethel otsustas 2009. aastal sõita koos kahe sõbraga läbi Euroopa, ent lõpetas oma reisi Lääne-Aafrikas Ghanas. Sinna jäi ta kaheksaks aastaks. 2016. aastal Eestisse naasnud Ethel elab nüüd koos kahe poolaraablasest lapsega Pärnus. Tagasitulemise põhjuseid oli tal mitu, kuid eelkõige soovis Ethel stabiilsust ja oma kohta, mida oli Ghanas raske saavutada.

Imre ootas huviga tagasitulekut, sest tahtis näha, kuidas ta saab hakkama nüüd, mil ta on äraoldud aastatega väga palju muutunud.Foto: Erakogu

Imre oli Ameerikas üliõpilane ega käinud seal tööl. 2019. aastal naasis ta  Eestisse, kus tema sõnul on kõik täiesti teistmoodi, võrreldes sellega, kui ta üksteist aastat tagasi lahkus. Ta ootas huviga tagasitulekut, sest tahtis näha, kuidas ta saab hakkama nüüd, kui on eemal oldud aastatega väga palju muutunud. „Maailm on täiesti teistmoodi ja ma ise olen muutunud. Ma ei oska öelda, kas Eesti on muutunud, sellepärast et ma olen nii kaua ära olnud. Kui ma ise muutun ja Eesti muutub, siis ma ei tea, kumb muutus. Või milles see seisneb. Aga ma tean seda, et ma olen ise nii palju muutunud. Tänu sellele on mul Eestis väga põnev olla. Ja teine asi on see, et ma millegipärast eeldasin, et kui ma tulen Eestisse tagasi, siis Eesti on selline nagu siis, kui ma lahkusin 2008. aastal. Millegipärast nagu mõtled, et kõik on sama. Aga tegelikult on nii, et maailm areneb, kõik muutub,“ räägib Imre.

 „Sa oled riigitu.“

Aigi, kes lahkus Eestist tudengina, soovis minna välismaale kogemusi omandama. Ta elas mitmes riigis, sealhulgas kõige kauem ehk 13 aastat veetis ta Inglismaal. Võõrsil veedetud aastate jooksul kohtus ta oma elu armastusega, kellega tal on kaks last. Tagasitulekuotsus tehti päevapealt ja kaks nädalat hiljem oldi perega Eestis.

Aigi kohtus võõrsil elatud aastate jooksul oma elu armastusega, kellega tal on kaks last.Foto: Erakogu

Aigi sõnul on kõige raskem ületada hirmu. „Et kas siin saab hakkama, kuidas saab, kuidas perel läheb ja kas mu mees kohaneb,” tõdeb Aigi. Tema sõnul on kohaneda kindlasti raske, sest ta oli ära üle kümne aasta. „13 aastat on tegelikult see aeg, kui kaotad ära mingi oma identiteedi osa: et sa oled küll eestlane, aga tegelikult päris ikka ei ole ka. Sa oled riigitu. Ei ole sa kohalik ja kindlasti oled sa kaotanud ka eesti elemendid ja väärtused,“ räägib Aigi, et tegelikult on tagasitulek väga raske samm.

Aigi sõnul peavad olemas olema tugisüsteem, kes sind aitab, ja sõbrad, et paremini kohaneda. Ta soovitab kohanemise huvides leida oma kogukond. „Leia endale võrgustik ja jaga oma teekonda, jaga oma mõtteid ja hirme. Ole hästi julge oma tunnete väljarääkimisel. Ei tasu üksinda muretsema jääda,“ soovitab Aigi.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.Foto: Gitta Riener

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõdeb, et ei ole kuigi konkreetselt uuritud, mis probleemid tekkisid Eesti inimestel pärast võõrsil elamist Eestisse naastes. „See on uurimata valdkond. Midagi me teame ka. Ilmselgelt alati on see lõimumise probleem," märgib ta, et see tõuseb esile ka siis, kui naaseb Eesti inimene. „Isegi kui sa Eesti sees liigud Tartust Tallinnasse, ikkagi on vaja kohaneda.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee