Poliitika

Eesti Pank ja finantsinspektsioon riigikohtule: pensionireformi kulud katavad nii sambast lahkujad kui sinna jääjad 

Johanna-Kadri Kuusk, 25. mai 2020, 16:20
Foto: Julia Vakina
Riigikohus palus nii Eesti Pangalt kui finantsinspektsioonilt tagasisidet pensionirefomi küsimuses. Kohus küsis asutustelt hinnanguid selle kohta, kui äärmuslikuks võib raha välja nõudmine kujuneda, kuidas pensionifondid suure nõudlusega hakkama saaks ja kuidas on kaitstud need, kes ei tõtta reformi jõustudes oma sääste välja võtma.

President on esitanud riigikohtule taotluse tunnistada reformiseadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kersti Kaljulaid leidis, et õigus nõuda osakute tagasivõtmist enne pensioniea saabumist riivab tagasiulatuvalt nende õigusi, kes ei taha enne II samba sääste enne pensionit välja võtta.

Mis saab neist, kes ei soovi II samba raha välja võtta?

Samal teemal

Eesti Panga president Madis Müller vastas riigikohtule, et reform on asu, milleks fondihaldurid valmistuma peavad. Kuna hulgaline pensionisambast raha välja võtmine paneks fondihaldureid panustama vara kasuks, mis on küll turvalisem, kuid tooks vähem raha sisse. Selle tasakaalustamiseks võivad fondihaldurid hakata investeerima riskantsematesse varadesse, mis suurendab riske nende jaoks, kes II pensionisambas jätkavad. Lühiajalises mõttes tähendab see Eesti Panga hinnangul panga klientide jaoks ka teenustasude kasvu.

Mis saaks äärmuslikus olukorras?

Riigikohus küsis asutuste ennustusi võimalikuks olukorraks, kus inimesed hakkavad reformi jõustumisel massiliselt II pensionisamba rahasid välja nõudma. Kas fondid saaksid sellega hakkama? 

Mülleri sõnul ei saa täna midagi kindalt öelda, sest keegi ei tea, kui suures koondsummas soovitakse pensioniosakuid välja küsida. Samuti ei ole teada, millistest fondidest maksma peab. Küll aga on Mülleri sõnul kindel see, et kui kui fondihaldurid peavad sundtingimustes müüma palju osakuid korraga, ei pruugi fond müües saada parimaid võimalikke hindasid. Sellega kannataksid nii need, kes fondist lahkuda soovivad kui need, kes sinna fondi jäävad.

„Nõuete väljamakseperioodi administratiivne kokkusurumine võib vallandada varade kiirmüügi (hind jääb tublisti alla hetke turuväärtuse), mis omakorda vähendab osakuomanike saadavat tulu,“ seisis Eesti Panga vastuses riigikohtule.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tõi riigikohtule vastates välja, et erinevate uuringute kohaselt kavatseb pensionifondidest lahkuda ligikaudu 50 protsenti osakuomanikest. Selle korval on ka Kessleri sõnul olulisem pigem see, kui suur on tagasivõetavate osakute koondsumma.

„Finantsinspektsiooni hinnangul 70-80 protsenti osakuomanike lahkumist ei saa stsenaariumina välistada, kuid seniste uuringute põhjal pidada pigem vähemtõenäoliseks ehk äärmuslikuks. Väärib märkimist, et osakuomanike väljumine ei pruugi toimuda korraga,“ hindas finantsinspektsioon.

Kessler selgitas, et nii nagu kogu finantsvahenduse valdkonnas, on ka pensionifondide tegevuses eeldatud, et nende tegevustingimused on püsivad. See annab osakuomanikule kindluse selles, et fondi haldaja teeb seda, milles on fonditingimustes kokku lepitud. Kessleri sõnul ei teadnud ei fondihaldurid ega osakuomanikud kokkuleppimisel arvestada  sellega, et korraga võib tekkida palju inimesi, kes soovivad oma osakuid viia ühest fondist teise või need üldse rahana välja võtta. „Finantsjärelevalve vaatest küsimus siin taandub pigem riskide juhtimisele: faktilise olustiku tuvastamine (riskikeskkonna määratlemine ja riskide mõõtmine) ning sellele sobivate vastumeetmete analüüs ja otsustamine (riskide kontrollimine),“ vastav finantsinspektsioon.

Kessler toob riigikohtule saadetud vastuses välja ka selle, et kuue kuu reegel on väga oluline tasakaalu hoidmiseks. „Kindlasti on tegemist keeruka olukorraga, kus osaliselt põrkuvad fondi kollektiivne huvi (fondivalitseja tegutsemiskohustus nn keskmise osakuomaniku ehk osakuomanike ühistes huvides) ja ühe konkreetse osakuomaniku huvi. Mõlemat üheaegselt rahuldavat lahendit on pensionireformi spetsiifikat arvestades keeruline saavutada.“ 

Kes maksab varade muutmise kulud?

Nii Eesti Pank kui finantsinspektsioon on ühel nõul, et lisakulutused maksavad kinni nii need kes pensionifondist lahkuvad kui need, kes sinna jäävad.

„Üldjuhul jagunevad investeerimisfondide kulud kõikide osakuomanike vahel vastavalt nende osale fondis. Näiteks kui teatud hulk osakuomanikke soovib fondist lahkuda ja lahkumise tähtaeg saabub kolme kuu pärast, siis konkreetsed kulud, mis fond teeb selleks kolme kuu jooksul, jagunevad kõikide osakuomanike vahel, k.a need, kes fondist lahkuvad. Üldjuhul käivad siia alla kõik tehingukulud ja tavapärasest kõrgemal hoitud likviidsusest tulenev kulu,“ selgitas Müller.

Finantsinspektsiooni vastuses peab selles küsimuses fondihaldur otsustama varade muutmise kasuks. Stabiilsuse säilitamiseks on veel võimalusi ja lisaks on fondihalduritel olnud päris pikalt teada, et selline muudatus võib tulla ning protfelli struktuuri muutmisega on olnud võimalik juba osaliselt alustada. 

„Suuremahulise osakute tagasivõtmiskorralduste juures on siiski võimalik, et osakuomanikele tekib ka täiendav kulu, kuna osa investeeringuid tuleb korralduste rahuldamiseks realiseerida ning sellega kaasneb väärtpaberitehingute kulu. Selle kannavad proportsionaalset ka need pensionifondi osakuomanikud, kes jäävad fondi,“ seisis finantsinspektsiooni hinnangus.

Millised on reformi pikaajalised mõjud?

Pensionifondided on kaudne mõju ka Eesti majandusele. Müller selgitas, et tavapäraselt on investeerimisfondide jaoks oluline roll aktsiaturul, kuna seal on pikas perspektiivis parim tootlus. See võimaldab fondidel muuhulgas investeerida Eesti ettevõtetesse, ning toetada seeläbi kodumaist majanduskasvu. Tänavu märtsi lõpus moodustasid Eestisse tehtud investeeringud 19 protsenti pensionifondide koondportfellist.

Finantsinspektsioon toob vastuses välja, et sinne turg on väga kontsentreeritud ja tulemusi määravaid turuosalisi on väga vähe. Seega võib ühe suure turuosalise ebaõnnestumine tervet süsteemi oluliselt mõjutada. 

Teise kõrvalmõjuna ennustab finantsinspektsioon seda, et pensionifondide mahtude vähenemise tulemusel võib suureneda fondi valitsemisega seotud kulu suhe pensionifondi varadesse. Kolmandana toob finantsinspektsioon välja, et pensionifondide mahtude vähenemine kitsendab vastavate fondivalitsejate tulubaasi. See omakorda võib viia fondide valiku ahenemiseni ja turu veel suurema kontsentratsioonini.

Kas riik kaitseb pensionikogujaid piisavalt?

Müller tõdes vastuses riigikohtule, et kuigi reformiseaduses on püütud leida muutuste mõju leevendavaid lahendusi, pole nad siiski täiesti kindlad, kas sellest piisab. „Eesti Panga hinnangul vähendab kohustusliku kogumispensioni kaotamine muude tingimuste samaks jäädes riigi võimet tagada Eesti inimestele piisav sissetulek ja seeläbi riigi abi vanaduspõlves,“ teatab Müller ja lisab, et kaitsmaks inimeste õigust riigi toele pensionieas, oleks võinud seaduses välistada kuni pensionireformini kogutud varade väljaviimise pensionisüsteemist.

Finantsinspektsioon täi välja, et on olnud kaasatud eelnõu menetlemisse ning saanud selle menetluse käigus saanud oma arvamust avaldada. Kessler tõi välja, et finantsinspektsiooni hinnangul on osakuomanike vaatest peamisi riske eelnõu menetlemisel kaardistatud ja käsitletud. Ühel või teisel moel on neid eelnõus erinevate vastumeetmetega adresseeritud ja finantsinspektsioonil ei ole täiendavaid ettepanekuid.

„Samas ei saa me mõistetavalt anda ka kindlust, et osakuomanike varaliste õiguste vaatest ei ole tulevikus sündmusi või keskkond selline, kus kahju võib üksikjuhtudel sellegipoolest tekkida. Arvestades finantsinspektsiooni seadusjärgseid ülesandeid, pensionifondide turu suurust ja osalejate arvu, reformi toodavat muudatust, plaanime reformi käiku seirata kõrgendatud tähelepanuga, rakendada järelevalvetoiminguid ja vajadusel ka haldussundi,“ kinnitab finantsinspektsioon.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee